Pealinna üürivõlglased põhjustavad suuri kulutusi

Tähve selgitas, et linnaosa võib võlgniku kohtusse anda alles pärast kolme kuu üüri tasumata jätmist. Kohtus tuleb küsimus arutusele heal juhul kuue kuu pärast, seega on võlgnikul võimalik maksmisega venitada vähemalt üheksa kuud, leidis ta.

Kuna keskmine kuuüür on 500 krooni, kasvab võlg sel viisil 4500 kroonini, ütles Tähve. «Kui võlgnikul ei ole mingit vara, mida kohtutäitur saaks realiseerida, on linnaosa rahast ilma,» lisas ta.

Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Jüri Kröönströmi sõnul on üürnikke Tallinna jäänud vaid käputäis. Ligi 95 protsenti inimesi on praegu oma korteri erastanud ja maksab hoolduskulusid. «Elanikud, kes ei ole oma elamispinna erastamise avaldust sisse andnud, vajavad suure tõenäosusega sotsiaalabi,» tunnistas ta.

Lootusetute võlgnike arv püsib Enno Tähve hinnangul Tallinnas stabiilne -- osa kolib üle jõu käivalt elamispinnalt välja, osa tekib juurde.

Lasnamäe linnaosa hoonete haldusosakonna juhataja Riho Suurkuuse sõnul saavad üürnikud enne korterist väljatõstmist kirjaliku hoiatuse, mille peale suur osa võlglasi lubab üüriarve kolme kuu jooksul tasuda. Võlgnik antakse kohtusse alles pärast selle kokkuleppe eiramist, lisas Suurkuusk. «Tänavale ei ole Lasnamäel veel kedagi tõstetud,» väitis ta.

Tavaliselt vahetavad üürnikud enne kohtusse minekut oma elamispinna väiksema ja jõukohasema vastu, ütles Suurkuusk.

Esimesena Tallinnas pani Lasnamäe linnaosa avalikule enampakkumisele üürnikuga korteri. Kolmest oksjonil olnud korterist leidis ostja ainult üks. Paekaare tänaval asuva kolmetoalise korteri eest tuli tasuda 9500 krooni suurune üürivõlg, pärast seda sai elamispinna osta 16 500 EVP-krooni eest.

Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Enn Raa sõnul oleks olnud võimalik ka üürnik enne välja tõsta ja siis korter oksjonile panna. Eksperimendi korras püüti aga ühe hoobiga mõlemad probleemid lahendada. Kas selliseid oksjone ka edaspidi tuleb, ei osanud linnaosa vanema asetäitja öelda.