Langustrend jätkub

Enamik Eesti ettevõtteid on käivitatud laenukapitali abil. Tuginedes sellele väitele, võib aru saada ettevõtja heameelest laenuintresside langemisel. Paar päeva tagasi teataski uudisteagentuur BNS, et Eesti panga andmetel kommertspankade välja antud kroonilaenude kaalutud keskmine aastaintress langes augustis 13,96 protsendini.

Tõepoolest, tegemist on sellel aastal kuude lõikes madalaima näitajaga. Ja loomulikult on see uudis meelisviisike laenuvõtjate kõrvadele. Ainukene «aga», mis siin tekib, on see, et augustikuine intresside tase ei pruugi jääda samaks või langeda ka septembris ja oktoobris, pigem võib oodata väikest intresside tõusu. Seega tuleks augustikuist langust käsitleda kui ühte osa, tõsi küll, äärmiselt positiivset osa, pikemaperioodilisest intresside langustrendist ning mitte sattuda liigsesse eufooriasse.

Laenuintresside langus näitab majanduse tervenemist ning eelkõige seda, et pangad usaldavad ettevõtjat üha rohkem. Samas aga ei tohiks teha kaugele ulatuvaid järeldusi, võrreldes ühe kuu tulemust eelmise kuu näitajaga. Ehkki ka eelmisel aastal tervikuna toimis langustrend, laenude intressitase eelmise aasta septembris augustiga võrreldes hoopis kasvas 0,26% võrra.

Intresside kuutasemetest järelduste tegemiseks peaks võrdlusperiood olema vähemalt aastane, kui mitte pikem. Võrreldes eelmise aasta augustiga on pangad sellel aastal välja andnud kroonilaene 3,02 protsendipunkti võrra väiksema intressiga. Seega võib teha järelduse, et aastaga on intressitase Eestis langenud ja langenud jämedalt öeldes umbes 3 protsenti.

On üsna tõenäoline, et sellegi aasta septembris-oktoobris on laenuintressid augustiga võrreldes kõrgemad. Laias laastus on pankadel kaks peamist laenuandmisperioodi -- kevad ja sügis. Selge on see, et enamik ettevõtteid ei käivita suvel mingeid suuremaid projekte, seetõttu soikub ka pankadest laenu võtmine. Ent samal ajal laekuvad enne suve antud laenudelt maksed endiselt. Seega on sügiseks pangad n-ö raha täis ja seda hakatakse siis välja laenama.

Ent samal ajal suureneb sügisel ka nõudlus laenude järele, vajavad ju jõulu- ja uuel aastal alustatavad projektid finantseerimist. Nõudlus aga lubab pankadel pisut intresse tõsta.

Kuid palju olulisem sügisesest intressitõusust on see, et pikemaajaline intresside langustrend kindlasti jätkub. Ehkki kasumimarginaalid vähenevad, suurenevad ettevõtluse efektiivsus ja usaldusväärsus. Pealegi saavad pangad üha rohkem ja siinsete intressidega võrreldes tunduvalt odavamalt laenu rahvusvaheliselt rahaturult. See rõõmustab aga laenuvõtjat, ja seda eriti nüüd, kui IMF hoiatab, et järgmisel aastal võib inflatsioon olla sama kõrge kui tänavu. Laenu tagasimaksmise seisukohast on kõrge inflatsioon ehk raha odavnemine ju teretulnud abimees.

Ainukene reaalne oht laenuintresside langustrendi jätkumisele on kavandatav pankrotiseaduse muudatus, millega langeksid kommertspandiga tagatud laenud pankroti korral alles neljandasse järku.

Kindlasti on see praegusel hetkel, mil umbes pooled laenudest on tagatud kommertspandiga, liiga varajane. Tsiviilkäibesse pole veel läinud laenude kindlaim tagatis -- maa. Tõenäoliselt sunnib selline muudatus pankrotiseaduses pankasid tõstma laenu hinda. Võib-olla tasuks sellise hetkel negatiivset mõju avaldava muudatusega siiski pisut oodata.