1996 -- Venemaa kadunud aasta

1996. a esimesele poolele avaldas tuntavat mõju presidendivalimise kampaania ja teisele poolele Boriss Jeltsini haigus. Pärast pooleaastast ravilolekut pöördus Jeltsin eelmise aasta lõpul Kremlisse võimu juurde tagasi. Nüüd ongi kõigi suured lootused seotud presidendiga, et majandus saaks tema toel pärast aastast vaikelu ometi uue hoo sisse.

«Riik on pankrotis, president haige, valitsus tegevusvõimetu ja duumal puudub igasugune võim,» iseloomustas parlamendiväitlustel Venemaa olukorda kommunistide liider Gennadi Zjuganov.

1995. a algul väitsid paljud ökonomistid, et Venemaal on käes aega hakata lõikama reformide vilju, ning ennustasid peatset majanduskasvu ja tööstustoodangu suurenemist. Oodatud pööret ei tulnud. Ametliku statistika järgi Venemaa majandusdepressioon jätkub ning riigi rahvamajanduse kogutoodang (RKT) moodustab nüüd vaid poole 1991. a RKTst.

Nüüd pannakse uusi lootusi tänavusele aastale. Ametlik prognoos pakub RKT kasvuks kaks protsenti, kuid mitte kõik valitsuse liikmed ei jaga seda optimismi.

Aserahandusminister Oleg Vjugin on seisukohal, et Venemaa liigub ohtliku finantskriisi suunas, mida iseloomustab kiiresti kasvav riigivõlg. Riigi sisevõlg on viimase aastaga suurenenud kolmelt protsendilt RKTst üheksa protsendini RKTst ja võib aasta lõpuks kasvada 15 protsendini RKTst. Vjugin on asunud nüüd nõudma erakorralisi abinõusid, mis aitaksid ära hoida finantskriisi 1998. a.

Venemaa majandusreformid on tekitanud ühiskonnas väga suure varandusliku lõhestatuse, kusjuures uusrikaste arv on tühine, võrreldes vaesuses vireleva rahva põhiosaga, kelle olukord järjest halveneb.

Võrreldes Venemaaga läheb Poolal märksa paremini ja ta on asunud stabiilse majanduskasvu teele. Kuid sellele vaatamata väidab USA majandusteadlane ja Ida-Euroopa asjatundja Jeffrey Sachs, et praeguse majandusliku arengutempoga kulub Poolal 194 aastat, et saavutada 70 protsenti maailma rikkamate riikide elatustasemest. Kui palju selleks siis veel Venemaal võib kuluda.

Venemaa majanduse stabiliseerimise ja erastamise tempo jäävad Poola omale alla. Et Poolast mööda minna, peab Venemaa looma tunduvalt parema investeerimisõhkkonna, lihtsustama seadusi ja kehtestama parema maksusüsteemi. Muidu paigutavad välisinvesteerijad endiselt oma raha meelsamini Hiinasse või Indiasse ning vene ettevõtjad suunavad oma tulud Shveitsi ja Küprosele. DI