Eesti väärtpaberiturg on naabritest atraktiivsem

Väärtpaberiturgude arengut võimaldavad adekvaatselt hinnata erinevad suhtarvud. Rahvusvaheliselt tunnustatakse enim väärtpaberituru likviidsust, mis näitab kui suur osa aktsiatest vahetab mingis ajaühikus omanikku.

Novembris vahetas Eestis omanikku 7,3 protsenti turul kaubeldavatest aktsiatest. Ungaris oli näitaja sama suur, Leedus 2 ja Lätis 1,7 protsenti. Näiteks Londonis oli näitaja 9,6 protsenti, Soomes 2,9 protsenti.

«Likviidsus on üks peamisi näitajaid, mille järgi välisinvestorid langetavad otsuseid, kas tulla turule või mitte,» selgitas Tallinna väärtpaberibörsi tegevdirektor Helo Meigas. «Mida likviidsem on turg, seda väiksem on tehingu maksumus ja seda tõenäolisem on, et igal ajahetkel on võimalik oma investeering rahaks vahetada ja ka raha investeeringuks.»

Teine suhtarv -- väärtpaberituru kapitalisatsioon ehk kõigi turul kaubeldavate väärtpaberite turuväärtuse suhe rahvuslikku koguprodukti võimaldab hinnata riikide väärtpaberituru suhtelist suurust.

Eestil on kapitalisatsiooni protsent 16,2, mis on võrreldes teiste uute börsidega hea tulemus. Kuid näiteks võrreldes Soome 40 protsendiga on see siiski veel suhteliselt tagasihoidlik.

Eesti väärtpaberituru kiire arengu põhjuseks võib pidada konkurentidest erinevat kauplemismudelit -- turutegijate süsteem võimaldab võrreldes üldiselt kasutatava hinnafikseerimise mudeliga paremat likviidsust. Sellest on aru saadud ka teistes riikides, kus püütakse analoogset mudelit juurutada.

«Näiteks lätlased on aru saanud, et hinna fikseerimine on nende turgu pidurdanud ja nad plaanivad järgmise aasta keskel minna üle pidevale kauplemisele,» rääkis Meigas. «Vaidlused on ka Varssavis, kus reformitakse praegu kauplemismudelit. Seal teevad turuosalised praeguse börsi kõrvale teist börsi, mis hakkab toimima turutegijate põhimõttel.»