Riigifondid on kui suured ministeeriumite imeveskid

Ministeeriumite juurde on loodud rida eelarveväliseid fonde, mille abil üritatakse aidata kaasa nii ekspordi, väikeettevõtluse, maaelu arendamisele ning keskkonnakaitseprojektide finantseerimisele. Kuna riik ei suuda nende fondide tegevusel korralikult silma peal hoida, siis on ministeeriumi töötajatel võimalik fondi vahendite abil finantseerida ka näiteks ministeeriumi autopargi laiendamist, mõne ametniku eluasemetingimuste parandamist või sõbrale kuuluva erafirma käivitamist.

Äripäev on seisukohal, et riiklike fondide haldamisega peab hakkama tegelema riigikassa, sest mida vähem on riigi raha liigutajaid, seda parem on seda raha liikumist kontrollida ja seda efektiivsem on riigi raha kasutamine.

Võimalikult paljude praegu tegutsevate riiklike fondide kaotamine vähendab ka tunduvalt riigiametnike võimalusi fondides leiduvat raha oma parema äranägemise järgi pööritada. Samuti välistab see võimaluse, et eelarvevälise fondi juht hakkab fondi pangakontol olevatesse miljonitesse suhtuma nagu oma isiklikku rahasse.

Kui mingil põhjusel otsustatakse, et riiklikku fondi ei saa viia riigikassa haldusesse, siis peab ametnike omavoli vältimiseks riigipoolne kontroll fondi tegevuse üle muutuma tõhusamaks.

Keskkonnaministeeriumi halduses olev keskkonnafond on heaks näiteks, kuidas erinevate maksude abil maksumaksjatelt kokku korjatud miljonid kroonid kulutatakse ebaotstarbekalt ja seadust rikkudes.

Suurema osa tulust saab keskkonnafond saastekahju hüvitisest, loodusvara kasutusõiguse tasust ja riigivara erastamisest laekuvatest vahenditest. Keskkonnafondi seaduse kohaselt tohib keskkonnafondist finantseerida keskkonnakaitset ja sellega seonduvaid programme.

Keskkonnaminister Villu Reiljani ja keskkonnafondi nõukogu esimehe Peeter Soovälja juhtimisel on keskkonnafondi raha toel viidud ellu mitu olulist keskkonnakaitsealast programmi. Omapärasemad nendest programmidest on kahtlemata ministeeriumi töötajatele ametiautode ja ametikorteri ostmine ning remontimine ja 245 000 krooni suurune protsendita laen õigusbüroole Mammon oma tegevuse arendamiseks.

Riigikontrolli hinnangul pole keskkonnaministeeriumi halduses olevad fondid ainsad, mis on raha kasutamisel läinud vastuollu oma põhimäärusega. Riigikontrolör Hindrek Meri arvates on probleem tingitud sellest, et eelarveväliste fondide moodustamise üks põhjus oli teatud summade käsutamise väljaviimine valitsuse ja valitsusasutuste kontrolli alt.

Kuna ministeeriumid ei saa oma majandus- või muude kulude katmiseks riigieelarvest piisavalt raha, siis on ministeerium otsustanud puudujääva summa võtta tema halduses olevast fondist. See läheb aga sageli vastuollu nende eelarveväliste fondide põhimäärusega. Kõik see toimub aga riigikogu või valitsuse poolt ametisse määratud fondi nõukogu heakskiidul või isegi soovitusel.