Tarmo Kariisi sõnul nähakse ette jaemüügi tüüpide diferentseerimist, nii et näiteks bensiinijaamade ja ööpäev läbi lahti olevate kaupluste litsentsid on märkimisväärselt kallimad, ainult lahja alkoholi müügilitsentsid aga odavamad.
Alkohoolsete jookide maaletooja ASi ADT S&W tegevdirektor René Vareki sõnul aitaks selline muutus riigil alkoholikaubandust reguleerida. Selge, et 24 tundi avatud kaupluste tulud on suuremad, märkis Varek.
Lisaks neile muutustele saab Kariisi sõnul seaduse menetlemisel kõige tundlikumaks teemaks alkoholireklaam: «On ilmne, et mingid ettekirjutused alkoholiseaduses tuleb teha reklaamile.»
Kariisi sõnul tõhustab seadus ka järelevalvesüsteemi. Nõuet, mille järgi alkohol ei tohi olla kättesaadav alaealistele, praegu ei täideta. «Tarbijakaitseamet ei saa ju arendada jälitustegevust,» nentis Kariis. Ta lisas, et praegu on isegi lapsega katseostude tegemine keelatud.
Uue seadusega kaasneb tõenäoline oht, et alaealisele alkoholi müünud kauplus kaotab tegevusloa.
Kui seni on alkoholipoliitika olnud ettevõtja ja maksustaja keskne, siis nüüd tuleb Kariisi sõnul hakata käsitlema mitte ainult alkoholi tootmise ja müügi pealt laekuvat tulu, vaid ka kahjumit, mis kauba tarbimisega kaasneb.
Arenenud riikide statistika kohaselt on riigi kulud alkoholi tarbimisega kaasnevate probleemide leevendamiseks 4--7 korda suuremad, kui riik alkoholi pealt maksude näol koguda suudab.
Kariisi sõnul peab uus seadus sätestama põhimõtte, et osa alkoholi pealt laekuvast rahast tuleb suunata alkoholiravile ja selle ennetamisele.
Vältimaks laekuva maksusumma vähenemist eeldab see ka laekuvate maksude paremat kogumist ning salaviina osa vähendamist, lausus Kariis.
Vareki sõnul on just ebaseadusliku tegevuse piiramine see, mille pärast nii alkoholi tootjad kui maaletoojad alkoholiseadust ootavad.
Alkoholiseaduse puudumine ei ole riigile majanduslikku kahju muidugi tekitanud, nentis René Varek, küll on aga mõju avaldanud riigi alkoholikaubanduse mainele.
Mõjutamaks tarbimist tuleb korrigeerida hindu ning kange alkohol peab Kariisi sõnul olema oluliselt kallim veinist ja õllest.
Et maksupoliitika jätab soovida, rõhutas ka Varek. «Riik teeb alati maksupoliitikat vales kohas ja valel ajal, võrreldagu näiteks kodumaiste õlle ja kange alkoholi tootjate maksustamist,» lausus ta.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!