Ühispanga ja PEPi liitumisest: Eesti Panga president Vahur Kraft

1996. aasta sisaldas mitmeid pankade liitumisi. Ühispanga ja PEPi liitumine oli eelmise aasta loogiline jätk. Õigem oleks öelda, et nende kahe panga liitumisprotsess käivitus eelmisel aastal.

Esimene etapp oli 1995. aastal Eesti Pangale kuuluva PEPi teatava osaluse müümine Ühispangale. Teine etapp oli PEPi saneerimine, mille lõpplahenduseks oli pankade liitmine. PEPi ja Ühispanga liitumine oli varem kavandatud protsessi lõpp.

Kui Põhja-Eesti Panga ja Ühispanga liitumise kõrval vaadata ka Eesti Maapanga eelmise aasta lõpul toimunud erakorralist aktsionäride üldkoosolekut ja kahjumite mahakirjutamist, siis võib öelda, et eelmise aastaga jõudis Eesti pangandus tervikuna sellele tasandile, kus võib rahulikult öelda, et Eesti pangandus on täna korras ja usaldusväärne.

Mõlemat panka auditeeris eelmisel aastal audiitor Deloitte &Touche. PEPis viidi läbi lisaks tavapärasele ka diagnostiline analüüs. Need finantsvarad, mis on üle antud, katavad PEPiga problemaatilise osa täielikult.

Liitunud pank on kahtlemata paremas seisus, kui üksikud pangad kokku. Arutluse all oli ka võimalus, et Põhja-Eesti Pank jätkaks iseseisvalt ja ka sellisel juhul oli mitmeid võimalusi.

PEPil on tänase seisuga nõutavad 60 miljonit krooni omavahendeid. Kuigi de facto on pangad juba liitunud, de jure saavad nad liidetud siis, kui on Ühispanga aktsionäride üldkoosolek ja liitumise heaks kiidab. Näiteks bilansid võib mehaaniliselt kokku liita, kuid kahe panga liitmine mehaaniliselt ei käi.

Eesti Panga ja valitsuse loobumine osalusest kommertspankades on pikaajalisema protsessi üks osa. Selles osas on nüüd järjekordne samm tehtud.

Eesti Panga tegevuse üks põhimõte on olnud, et pangandusturul ei võiks ega saaks tekkida mingisugust monopoolset situatsiooni, vaid säiliks konkurents. Ma arvan, et uue suurpanga tulek tugevdab konkurentsi.

Pankade struktuur on minu arvates Eestile sobiv: meil on kolm suuremat panka, kolm keskmist panka ja seitse väiksemat panka. Kuigi on avaldatud arvamust, et Eesti Pank soosib suurpanku, siis see ei ole nii: Eestis on rohkem väikseid panku kui suuri ja väikepankadel on oma nishi leidmisel täielik tegevusvabadus.