«Hakkan tõsiselt uurima Kiistala tegevust,» lubas Aavo Aadli, kelle võlausaldajad kinnitasid üleeile pankrotihalduriks. «Tõenäoliselt tuleb mul vastavad materjalid esitada majanduspolitseile,» lisas ta.
Aadli sõnul müüs Kiistala eelmisel aastal suure hulga kala väga madala hinnaga oma Soomes registreeritud firmale. «Kala saadeti tavaliselt sama autoga otsejoones Taani,» jätkas Aadli. «Kala müügist saadud raha ei laekunud Baltic Sea Foodi kassasse ega pangakontole. Selle pani Kiistala oma taskusse.»
Aadli kinnitusel tegi Kiistala ka väga palju kulutusi, mis polnud seotud Baltic Sea Foodi tegevusega. Firma 23 töötajal on saamata kolme kuu töötasu summas 125 000 krooni.
Aadli andmeil oli Soome kapitalil baseeruva Baltic Sea Foodi kahjum 1995. aasta lõpus 974 000 krooni. Eelmise aasta kaheksa kuuga suurenes kahjum 7,5 mln krooni võrra, kusjuures firma käive oli samal ajal 2,5 mln krooni.
Vara on firmal 130 000 krooni eest.
1992. aastal moodustatud Baltic Sea Foodile kuulutas Saare maakohus pankroti välja 10. detsembril. Pankrotihagi esitas Harjumaa kalakasvatusfirma AS Fortur.
Müüsime Baltic Sea Foodile 1995. aasta mais-juunis üle 8 tonni noorforelle,» selgitas Fortuse juhatuse esimees Helmut Auksmann. «Saaremaa firma jäi meile võlgu 180 000 krooni.»
Baltic Sea Foodi vastu saab võlanõudeid esitada veebruari keskpaigani. Aadli sõnul peaksid umbes 30 võlausaldaja nõuded ulatuma 7--8 miljoni kroonini. Suurimad võlausaldajad on Hansapank (1,3 miljonit krooni) ja AS Peipus Fish (0,5 miljonit krooni).
Aadli andmeil on Baltic Sea Food jätnud maksmata 277 000 krooni sotsiaalmaksu, 61 000 krooni ravikindlustusmaksu ja 83 000 krooni üksikisiku tulumaksu.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.