Töötus Saksamaal -- oht valuutaliidule?

Tänavune, valuutaliiduks valmistumise aasta ei tõota Saksamaale selles vallas midagi head. Kuna riigile ennustatav mõõdukas majanduskasv 2,5% suudab hoida töötuse senisel tasemel, kuid mitte seda vähendada. Valitsusele teeb muret see, et ettevõtjad eelistavad investeeringuid suurendada rohkem välismaal kui Saksamaal.

Tervelt kolmandik Lääne-Saksa firmadest kavatseb lähiajal osa oma tootmist viia välismaale, põhiliselt Ida-Euroopasse. Näiteks Saksamaa tööstuse uhkus, elektroonikakontsern Siemens teatas äsja avalikult, et kahe aasta pärast on tal välismaal sama palju töötajaid kui kodumaal. 1995. a Saksa firmad peaaegu kahekordistasid oma välisinvesteeringud, mis ulatusid 400 mld Eesti kroonini.

Näib, et välisinvesteeringutega tahavad firmad osta kodurahu, sõlmides Saksamaal töötajatega töölepingu, mis tagab neile endiselt 100% haigustoetuse, ehkki sügisel vastuvõetud seadus lubab seda vähendada 80 protsendini. Mäletatavasti kui Daimler-Benz tahtis kohe pärast seaduse vastuvõtmist haigustoetust vähendada, puhkesid suured streigid.

Mis juhtub siis, kui Saksamaal hakatakse otsima suure tööpuuduse süüdlasi? Või kui seda püütakse seostada karmi kokkuhoiupoliitikaga ja Saksamaa pürgimisega rahaliitu?

Eelkirjeldatud teemad on juba praegu üles võtnud populistlik opositsiooniliider sotsiaaldemokraat Gerhard Schröder, kes kavatseb 1998. a parlamendivalimistel Helmut Kohli tõsiselt rünnata. Ta on deklareerinud, et kogu rahaliidu idee tuleks maha matta, kui see tekitab «uskumatult suuri sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid».

Saksamaa juhtivad poliitikud on nimetanud Schröderit reeturiks. Kui aga tema mõtteviis leiab toetust, siis võib Saksa töötusprobleem võtta uue saatusliku pöörde.

Saksa majandusinstituut DIW teatas, et ta alandab Saksa 1997. a majanduskasvu prognoosi seniselt 2,5 protsendilt kahele.

DIW prognoosib Saksa riigieelarve defitsiidiks käesoleval aastal 1000 mld Eesti krooni ehk 3,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See prognoos näitab, et Saksamaal võib tulla raskusi rahaliidu ühe põhinõude täitmisega. TE-AFP-REUTER-ETA