Siseinfost

Ühispanga liitumine Eesti pangandusturu prügikastiks peetava Põhja-Eesti Pangaga ja sellega kaasnenud Ühispanga aktsia hinna hüppeline tõus väärtpaberiturul on kütnud kuumaks inimlikud kired. Kes millise konfidentsiaalse informatsiooni valdamise ja kasutamisega kui palju vahelt suutis lõigata. Insider trading kui mõiste on tõeliselt in.

Tõestada siseinfo kasutamist paraku ei suudeta. See oleks lihtne, kui enne ettevõtte kohta positiivsete finantsandmete avaldamist ostaks peadirektor enda nimel suure portsu firma aktsiaid. Aga keegi ei ole nii naiivne. Tegutsetakse tasa ja targu Kariibi mere saartel registreeritud offshore'i nime all, millega seotust on väga raske, kui mitte võimatu tõestada. Seega kasutatakse siseinfot ka edaspidi.

Medalil on alati ka teine külg. Väärtpaberiturul hakkab mingite numbrite omamine rolli mängima vaid juhul, kui infot on võimalik kasudega selleks va krõbisevaks vahetada. Õnnestub see aga tingimusel, kui turg reageerib informatsioonile üheselt positiivselt ja aktsia hind tõepoolest tõuseb.

Oletame, et teadet Ühispanga ja PEPi liitumise kohta oleks turg hinnanud negatiivseks. Sellisel juhul jäänuks siseinfo põhjal investeerimisotsuse teinud investor sulaselgesse kahjumisse. Kired jäänuks kütmata.

Eelnenud näide kehtiks rusikareeglina arenenud väärtpaberiturgudel, kus börsil mängides ka kahjumisse õnnestub jääda. Meie ahtakesel, loetud väärtpaberitega ja infonappuse käes vaevleval turul on reeglid muust maailmast pisut erinevad. Iga uudist peetakse positiivseks. Järelikult pole ohtu meie börsil mängides ilma püksata jääda.

Loodetavasti olukord muutub ja kõrge ametikoht ning konfidentsiaalse info valdamine ei anna seniseid eeliseid väärtpaberiturul. Inimese eetilisemaks muutumist oleks vist naiivne oodata.