Kaks varast tunnistas süüd

Andres Vaher ja Heiti Tomingas on eelnevalt kohtulikult karistatud. Tomingase sõnul töötas ta 1994. aastal, kui vargus toime pandi, kunstimuuseumis valvurina. Andres Vaher töötas samas hoones restoranis Juta. Kahe aasta jooksul läks muuseumist kaduma 143 kunstiteost väärtusega 3,8 miljonit krooni.

Vaher ütles kohtus, et idee varastada kunstiteosed pärines temalt. Esimest korda sisenes ta muuseumi skulptuurihoidlasse 1994. aasta kevadel ja võttis sealt kaasa Amandus Adamsoni puuskulptuuri, mille väärtus on 170 000 krooni. Valikut põhjendas Vaher kohtus sõnadega: «See oli väike ja ilus.»

Skulptuuri müümiseks palus Vaher abi ühelt kuriteo kaasosaliselt Janos Grünthalilt, kes pidi leidma sobiva ostja. Grünthal eitas kohtus oma süüd. Skulptuur käis käest kätte ja sattus väidetavalt T?et?eeni grupeeringu liidri Haron Dikajevi valdusse. Aasta alguses leidis politsei hinnalise skulptuuri Dikajevi naistuttava juurest ja see tagastati kunstimuuseumile.

Kunstimuuseumi direktori Marika Valgu sõnul on skulptuur heas korras.

1995. aasta kevadel otsustas Andres Vaher uuesti kunstimuuseumi tungida, valides seekord välja graafikafondi. Enda sõnul pääses ta kunstiteoste juurde võtmete sobitamise teel, ilma kontroll-lukku lõhkumata.

«Ma ei ole kunstist teadlik ja võtsin teoseid umbes kaasa,» rääkis Vaher. «Pakkusin Tomingale kunstiteoste müügist laekuvast rahast üht osa. Hiljem andsin talle 2000 krooni.»

Tunnistaja August-Agu Lapriku sõnul helistati talle 1995. aasta kevadel ja pakuti müüa kunstiteoseid. Ostja kohtus noormeestega ja andis piltide eest 130 grammi kulda. Kuna litograafilistel lehtedel puudus signatuur ja vajalikud märked, otsustas ostja pildid tagastada, sest ta ei pidanud neid väärtuslikuks. «Andsin pildid tagasi ja soovisin, et mulle tagastataks kuld,» lausus ta kohtus. «Hiljem selgus, et 50 grammi kulda oli puudu.»

Samal ajal oli Andres Vaher varastanud kunstimuuseumist kuus kuninganna Anna stiilis tooli, mis seisid muuseumi ukse juures. «Võtsin endale viis tooli puudu oleva kulla eest,» lisas August-Agu Laprik. Lapriku väitel ei teadnud ta kunstiteoste päritolust midagi.

Praegu on kunstimuuseumile viis tooli tagastatud. Üks tool on seni kadunud.

Mõni aeg hiljem sisenes Andres Vaher taas graafikahoidlasse ja varastas sealt kunstiteoseid. Need kunstiväärtused tehti Kadaka turul rahaks 5000 krooni eest. Vaheri sõnul ostis sadakond teost üks soome keelt kõnelev meeskodanik.

Kunstimuuseumi teadusdirektori Mai Levini sõnul hakkas ta 1995. aasta juunis otsima üht deposiiti ega suutnud seda leida. Hiljem avastati, et muuseumist on puudu 25 teost.

Marika Valgu sõnul on kummaline, et teosed varastati just välisgraafika fondidest, kus oli äsja toimunud inventuur. «Välisgraafika maksab rohkem ja neid on lihtsam välismaal müüa,» ütles Valk. «Samas varastati mappidest, et oleks raskem kuritegu avastada,» lisas ta.

Muuseumi fondides tehakse inventuuri Valgu kinnitusel iga viie aasta tagant.

Eelistung Tallinna linnakohtus jätkub 28. jaanuaril.