Välislaenud kiirendavad Tallinna linna arengut

Tallinna linna arendamiseks laenu võtmist võib võrrelda Tallinna linna ehitamisega, mis kunagi valmis ei saa. Tallinna linnavalitsus jõudis vaevalt eelmisel aastal Jaapani investeerimisfirmalt Nomura International võetud 480 miljoni krooni suuruse laenu ära kulutada, kui juba tekkis linnaisadel vajadus uue ja mitte eriti väiksema laenu hankimise järele.

Milleks järgmist 400 miljoni krooni suurust laenu kasutatakse, sellest ei soovi linnajuhid praegu avalikult rääkida. Laenuvõtmist korraldavate ametimeeste liigne tagasihoidlikkus võib olla tingitud sellest, et nad ise ka veel täpselt ei tea, kuidas laenatavad miljonid ära kulutatakse.

Välislaenude võtmises pole midagi halba, sest see võimaldab linnal saada suure osa odavat raha, mis on linna majanduselu turgutamiseks hädavajalik. Samas ei tohi aga unustada, et laenatavat raha tuleb hakata ka tagasi maksma ja arvatavasti eeskätt sellel eesmärgil kavatsebki linn järjekordse laenu võtta.

Tallinn on kokku võlgu 642 miljonit krooni. Käesoleval aastal tuleb koguvõlast tagasi maksta umbes 350 miljonit krooni, millest Nomurale läheb 218 miljonit krooni.

Tõenäoliselt muutub Tallinnas pidevaks protsess, kus laenu tagastamiseks tuleb võtta uus laen. Peale selle tuleb aga vanade laenude tagasimaksmise kergendamiseks piirata kindlasti ka linnavalitsemiseks tehtavaid kulusid ja erastada enamik linnale kuuluvaid ettevõtteid.

Äripäeva arvates on laenuvõtmisel oluline, et linn rakendaks laenatavat raha võimalikult efektiivselt, mida kahjuks ei saa öelda Nomuralt laenatud miljonite kasutamise kohta.

Seda, et 480 miljoni krooni suurune summa toob kaasa raiskamist ja ebaotstarbekat kasutamist, prognoosisid eelmise aasta kevadel mitmed pangandustegelased. Kahjuks leidis see arvamus seoses Tammsaare tee pikendamisega ka hiljem kinnitust.

Linnavalitsuse esialgsel hinnangul pidi Tammsaare tee pikendus maksma 130 miljonit krooni ja seda finantseeriti Nomura laenu abil. Kuna sügis tuli peale ja asi läks kiireks, siis valisid linnajuhid ehituse peatöövõtjaks ilma mingit konkurssi korraldamata soomlastele kuuluva ehitusfirma Lemminkäinen Eesti ASi.

Peatöövõtja teatas aga varsti linnavalitsusele, et kahjuks pandi objekti maksumuse määramisel natukene mööda ja tegelikult läheb kogu projekt kümnete miljonite kroonide võrra kallimaks.

Kui tulevikus on laenu abil finantseeritavad projektid paremini läbi töötatud ja linnajuhid suudavad raha laenamisel säilitada kainet meelt, siis pole laenamises midagi taunimisväärset.

Samuti pole linnakodanikele ja linnas tegutsevatele ettevõtetele sugugi halb lahendus, et uus laen läheb vana võla refinantseerimiseks. Halvem oleks see, kui linn otsustaks näiteks Nomura võla maksta tagasi Tallinna enda vahenditest. See tooks arvatavasti kaasa mõne uue kohaliku maksu kehtestamise või praegu kehtivate maksude tõstmise.