«Enne konteinerterminaali ja kuivpuisteainete terminaali rahavajaduse ja finantseerimise lõplikku paikapanekut ei saa ma täpselt öelda võlakirjade emissiooni või laenuvõtmise konkreetset suurust,» ütles Tallinna Sadama finantsdirektor Sandor Liive. «Arvan, et üle kahekümne miljoni Saksa marga me 1997. aastal ei vaja.»
Liive sõnul saab odavat välisraha kasutada Hansapanga ja Hoiupanga korraldatud Tallinna Sadama kommertspaberite emissiooni refinantseerimiseks. Praegu on turul saja miljoni krooni väärtuses Tallinna Sadama kommertspabereid intressiga üle kaheksa protsendi, ütles Liive.
Saksa marga baasil oleks välislaenu intress praegu alla viie protsendi, sõnas Liive. Pakkujate seas nimetas ta selliseid investeerimispanku nagu Chase Manhattan, Bankers Trust, Salomon Brothers, Sumitomo, Nomura, Banque Nationale de Paris ja Daiwa.
Liive sõnul tuleb esmalt selgeks rääkida, kuidas saab Tallinna Sadam kasutada Euroopa investeerimispangast (EIB) saada olevat 15 miljonit ECUd (233 miljonit krooni), mis nõuab riigikogu ratifitseerimist. Selle laenu fikseeritud intress oleks Saksa marga baasil veidi üle kuue protsendi, laenu tähtaeg viisteist aastat ja soodusperiood, mil tuleb maksta vaid intresse, kolm aastat.
«Riiki garantiidega mitte koormava raha puhul, mida rahvusvaheline turg pakub, on tähtaeg kolm või maksimaalselt viis aastat,» ütles Liive. «Kui Euroopa investeerimispangaga on selgus majas, korraldame ilmselt konkursi teiste rahapakkujate vahel.»
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.