Rahandusministeerium ei jäta tulumaksuseadusega jonni

See on poliitikute, mitte riigiametnike asi. Tulumaksuseadus võeti lugemisele riigieelarve vastuvõtmise päeva lõpus, pool kaksteist öösel. Koalitsioon oli auru välja lasknud ega suutnud end vastulöögiks mobiliseerida. Oponendid kasutasid juhust ja «tegid ära».

See ei ole nii. Lähtudes rahvusvahelisest tavast on Eestil Eesti tuluallikast saadud tulude esmamaksustamise õigus.

Õigus mitteresidenti maksustada tuleneb tulumaksuseaduse 10. paragrahvist, mis räägib Eesti tuluallikast saadud tulude maksustamisest. Maksustamise õiguse ulatus on erinev sõltuvalt sellest, kas välisriigi puhul on tegemist riigiga, kellel on Eestiga topeltmaksustamise vältimise leping või mitte.

Lähtudes riikidevahelisest tulu- ja kapitalimaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingust toimub mitteresidentide äritulude maksustamine läbi püsiva tegevuskoha. Püsiva tegevuskoha mõiste sisseviimine tulumaksuseadusse annab meile võimaluse maksustada mitteresidendi Eestis saadud tulusid analoogselt Eesti residendiga. Samuti sätestatakse antud eelnõus, lähtudes OECD topeltmaksustamise vältimise lepingu mudelist, seotud ettevõtete maksustamise kord.

Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud 12 riigiga. Nendest riikidest pärit mitteresidentide saadud dividendidele on tulumaksumäär Eestis 5 või 15%, sõltuvalt sellest, kui suur on välisriigi ettevõtja osalus Eesti ettevõttes. Põhimõte on selles, et mida suurem osalus, seda väiksem kinnipidamise õigus.

Ka siis, kui näiteks Eesti residendi mingi tulu maksustati juba välisriigis, ei maksustata teda topelt. Siis võetakse Eestis arvele selles teises riigis makstud maks, meie kõnepruugis «antakse krediiti välismaal makstud maksu osas». Piirang on selline, et kui näiteks Soomes on tulumaksumäär 35% ja Eestis 26%, siis arvele võetakse makstud maks vaid 26% ulatuses, st Eesti maksumäära piires.

Välisriigid jagunevad jämedates joontes «valge lehe riikideks», kus on korralik maksusüsteem ja «halli» maksusüsteemiga riikideks. Kui dividendid lähevad korraliku maksusüsteemiga riiki, kus on maksukohustus Eesti tuluallikast saadud tulule, siis mitteresident saab makstud maksu osas krediiti. Kui tulu läheb maksuvabasse piirkonda, offshore'i, siis ei ole tal ka maksukohustust. Arusaadav, et neist piirkondadest tulnud investeerijad pole huvitatud, et Eestis nende siinsest tuluallikast saadud tulusid maksustatakse.

Dividende eraldi ei maksustata, see maks kujuneb üheks ettevõtte tulumaksu osaks. Kui ettevõttel on kasum, siis vastavalt äriseadustikule võib kasumist maksta dividende. 26/74 sellest summast, mis dividendidena välja makstakse, on ettevõte kohustatud maksma dividendimaksu.

Ta kannab selle summa maksuametile nn dividendiarvele. Kui ettevõttel tekib tulumaksukohustus, siis dividendiarvelt ta ka selle katab. See raha on tal nagu tulevaste maksuperioodide katteks hoiule võetud: sel momendil, kui ta dividende maksis, oli tal raha ja mine tea, kas tal hiljem veel on.

See ei tohiks olla nii suur muudatus, et nii palju kisa tekkis. Selle seaduseparanduse rakendamine tähendaks seda, et kui teenus osutatakse Eesti residendi poolt väljaspool Eestit isikule, kes on registreeritud offshore-piirkonnas, siis teenus maksustatakse. On üsna selge, et seal pole teenust, see on üks raha kantimise ja maksudest kõrvalehoidmise viis suurte kulude näitamise teel.

Ma ütleksin, et see on alles tagasihoidlik algus. Ükski riik pole suutnud lahendada enda jaoks offshore'ide probleemi.

Mis Eestis veel vajaka jääb: näidatakse suuremaid kulutusi sellega, et laenukapitali ja omakapitali suhe on väga halb. Paljudes riikides sätestatakse seadusega seda, et laenukapital ei tohi olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eestis pole ühtegi piirangut: ma võin laenu võtta, maksan meeletuid intresse ja tekitan endale tohutud kulud.

Eelnõu kohaselt on valiku tegemise õigus valitsusel. Nimekiri koostatakse valitsuse määrusega pärast seda, kui riigikogus on tulumaksuseaduse muudatused vastu võetud.

Spetsialistina arvan, et see nimekiri peaks olema võimalikult täielik. Probleeme võivad tekitada Holland, aga ka näiteks Iirimaal Dublinis üks mere-äärne kvartal, kus on panganduse sooduspiirkond. Või kõigile tuntud Küpros, kus peetakse laevaregistrit.

Valitsusse läheb see eelnõu muutmata kujul. Mingeid täiendusi ja parandusi ei tehta.

Esiteks on ministeeriumil oma töökava ja ühe seadusega täiendav tegelemine lükkab edasi järgmised plaanid. Teiseks ei mõtle meie midagi ise välja, vaid lähtume rahvusvahelisest praktikast. Seetõttu pole mitteresidentide tulude maksustamine või offshore'i maksustamine mingi imeasi.

Ma ei saa aru, miks hääletati eelnõu tagasi saatmise poolt, kuna parandusettepanekuid ja täiendusi oli kokku 28 seaduseparagrahvi ja nurinat põhjustas ainult mitteresidentide tulude maksustamine. Oleks võinud ju ülejäänud seadust edasi arutada, seal on ju palju olulisi parandusi maksuseadustikus, mis oleks vaja kiirelt riigikogus vastu võtta.