Riigimees või poliitik

Vaevalt, et president Lennart Meri uskus, et tema soov Läänemaal ja Viimsi poolsaare tipus suvilakrunte osta sedavõrd vaevarohkeks protsessiks osutub. Ning enamgi veel. Avalikkus on hakanud üha rohkem esitama küsimust, kas maatükkide müügiprotsessi pöördumine presidendile soodsas suunas polnud mitte tingitud sellest, et Kadriorust tulev käsk suruti lõpptulemusena omavalitsustele peale.

President on viimasel ajal sageli väljendanud muret selle üle, et Eestis on riigitüüri juures liiga vähe neid inimesi, keda võiks tituleerida riigimeesteks ning liigselt selliseid, keda kõlbab pelgalt poliitikuks kutsuda. Enda kinnitusel soovis president teha riigimehele väärikat sammu ning katsetada oma maaostudega Eesti riigiorganite küpsust maatehingute sooritamisel. Eneselegi ootamatult põrkas Meri omavalitsusjuhtidele, kes tema ostusoovi primaarsena ei võtnudki.

See, kui kiiresti omavalitsuste presidendile ebasoodsad otsused on nüüd pöördunud soodsateks, annab tunnistust survest, mida Kadriorust on Viimsi vallavolikogule ja Lääne maavalitsusele avaldatud. Viimsi vallavolikogu hääletas peaaegu üksmeelselt presidendi soovi eelistamise poolt. Lääne maavanaema otsuse tunnistada Anu Krasmuse ostueesõigust Paslepa maatükile murdis Meri kohtu abil.

Tõenäoliselt lõppevad mõlemad maaostud president Meri jaoks soodsalt. Kuid sellega, et riigijuht omavalitsusjuhid paika pani, ei muutu maaost veel lihtkodaniku jaoks kergemaks ega bürokraatiavabamaks. Selles, kui Meri oleks kaudselt aidanud kaasa maa müüki kiirendava seadustiku vastuvõtmisele, oleks meediat põnevil hoidvatest maaostudest palju rohkem riigimehelikkuse elemente.