RAS Luunja müüdi 150 000 krooniga

Erastamisagentuuri haldustalituse peaspetsialisti Kaido Mäeotsa sõnul oli ostja teadlik riskist, mis seondub RAS Luunja ostmisega. Ettevõtte bilansis on hetkel vaid 50 000kroonise väärtusega kultuurimaja juurdeehitus ning umbes 1500 Eesti Ühispanga aktsiat.

RASi Luunja senise juhatuse esimehe Uno Silbergi sõnul oli ettevõtte varade turuväärtus veel aasta eest 11--27 miljonit krooni. Kuna aga tänaseks on Luunja varasid mitu korda müüdud ja renditud ning selle käigus ka lõhutud, siis on praeguseks Luunja varade väärtus langenud 5--10 miljoni kroonini, lisas ta. Silbergi sõnul on ettevõtte vara 3--4 korda edasi müüdud ning renditud, mistõttu selle tagasivõitmine kujuneb väga keeruliseks protsessiks.

Esmakordselt pani erastamisagentuur RASi Luunja müüki 1995. aasta septembris, kuid ostusoovijate puudumise tõttu lükati ettevõte erastamisjääkidesse.

1996. aasta märtsis algatas Tartu maakohus ASi Kagu Petrool 76 000kroonise nõude alusel RASi Luunja vastu pankrotimenetluse, mis lõppes aprillis Luunjale pankroti väljakuulutamisega. RASi Luunja juhatus esitas pärast pankrotiotsust kohe apellatsioonkaebuse, kuid sellest hoolimata müüs pankrotihaldur Indrek Uudeküll RASi Luunja varad 3,2 miljoni krooni eest ilma kaasnevate kohustusteta peamiselt kolmele juriidilisele isikule. 1996. aasta septembris tühistas Tartu ringkonnakohus pankrotiotsuse. Eelmise aasta detsembris valminud riigikontrolli poolt põllumajandusettevõtte Luunja kohta tehtud kontrolliakti järgi tekkis pärast ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemist pretsedenditu olukord, kus RASi Luunja põhi- ja käibevara oli müüdud, ettevõtte kohustused olid aga 6,9 miljonit krooni.

Riigikontroll soovitas kontrolliaktis pankrotihaldurite kojal võtta seisukoht pankrotihaldur Indrek Uudekülli tegevuse kohta pankrotivara müümisel.