Eesti kommertspankade väärtpaberiportfellides suurenes aktsiate maht eelmisel aastal ligi 540 miljoni krooni võrra.
Peaministri nõuniku Ardo Hanssoni sõnul on aktsiate mahu järsk kasv pankade väärtpaberiportfellides negatiivne tendents, sest aktsia on riskantne instrument, mille väärtus võib kiiresti langeda nullini.
Positiivseks küljeks võib Hanssoni sõnul pidada võimalust aktsiaturu jätkuva tõusu korral raha teenida. «Kuna tugeva konkurentsi tõttu on pankade laenumarginaalid langenud, siis on hinna tõusuperioodil aktsiate omandamine olnud tunduvalt parem investeering kui selle raha väljalaenamine,» lausus Hansson.
Samas ei ole kunagi võimalik turu liikumist sajaprotsendiliselt prognoosida. Kui aktsiate väärtus võib kiiresti nullini langeda, siis laenude puhul on see ebatõenäoline, et rahast päris ilma jäädakse, sest laenud on antud tagatise vastu, rääkis Hansson.
«Panganduses on kindlus parem kui suur võimalik puhastulu, aga selle eest riskantsem olukord,» ütles Hansson.
Enim suurenes aktsiate maht Tallinna Pangas, tõustes 1995. aasta 3,9 mln kroonilt 60,6 miljonile kroonile.
Vähenes Eesti Innovatsioonipanga ja Eesti Maapanga aktsiate hulk.
Forekspanga analüüsi osakonna juhataja Mihkel Õim lausus, et väärtpaberituru arengu ning uute instrumentide turule lisandumise juures on iseenesest mõistetav, et ka pankade väärtpaberiportfellid suurenevad.
Hansapanga juhatuse liige Indrek Neivelt ütles, et ta ei pea aktsiate osakaalu suurenemist märkimisväärseks, suurem osa väärtpaberiportfelli suurenemises on likviidsetel fikseeritud tulumääraga väärtpaberitel ehk võlakirjadel. Viimastest moodustavad omakorda suurema osa valitsuse väärtpaberid.
Väiteid, nagu oleksid aktsiate hinnaliikumiste taga pangad, kes aktsiaid kokku ostes hinnad üles viivad ning seejärel hinnad stabiliseeruvad, kuna pankade portfellid on täis, hindas Neivelt spekulatiivseteks.
Indrek Neivelti sõnul ei ole kindlaks määratud, kui suur peaks panga väärtpaberiportfellis olema aktsiate osakaal. Aktsiaid ei ole pankadel üldse soovitatav soetada, sest nad on liiga riskantsed. Tallinna väärtpaberibörsil kaubeldavad aktsiad moodustavad pankade väärtpaberiportfellis väikese osa, kinnitas ta.
«Hansapanga Tallinna väärtpaberibörsil kaubeldavate aktsiate portfell on normaalne igapäevaseks kauplemiseks vajalik portfell. Kui börsilt keegi tahab osta, siis peab ka olema pakkumine. See ei ole endale spekuleerimiseks ostetud, sellega me ei tegele,» kinnitas Neivelt.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!