Möödunud nädalal tunnistas Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegium Aare Kärneri õigust ühele Männiku küla ridaelamuboksile. Kohtuliku vaidluse käigus ilmnes, et üks ja sama ridaelamuboks oli müüdud kahel korral: juulis 1993 203 000 krooni eest Kärnerile ja mais 1994 Elle Reimannile.
Kärnerit esindav Andres Suik Monika Mägi advokaadibüroost lausus, et ridaelamuboksi ei saanud Reimannile üle anda, kuna see oli eelnevalt võõrandatud Kärnerile. Suigi sõnul ei saa olla kehtiv leping, mis on sõlmitud ühe ja sama objekti peale teist korda.
Reimanni esindanud vandeadvokaat Aare Tark kinnitas linnakohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuses, et Elle Reimann on samuti maksnud vaidlusaluse boksi eest. Lisaks on sõlmitud notariaalne müügileping ja ka Harjumaa hooneregistritalituses on boks registreeritud Reimanni nimele.
Kärneri sõnul hakkas ta 1995. aastast ridaelamuboksi kasutama, seni asub seal tema mööbel. 1996. aasta märtsis muutus aga elamu kasutamine võimatuks, sest Reimann vahetas ära ukselukud, märkis Kärner.
Maju ehitama hakanud Männiku Küla ETK OÜ pankrotihaldur Rein Kallaste sõnas, et osaühingule esitatud ligi 17 mln krooni suurust nõuet ei suudetud rahuldada põhjusel, et osaühing oli varatu.
Eramud ja ridaelamuboksid olid kõik omanikele ära müüdud, mõned koguni mitu korda, elektriliinide ja kanalisatsioonivõrgu ostmisest ei huvitunud keegi, rääkis Kallaste.
Kallaste ütles, et Männiku küla on tüüpiline rublaaja lõpul alustatud suurejooneline projekt, mis krooni tulles rahahätta sattus. Osaühingu juhatuse esimees Toomas Sõnajalg, kes suri enne pankroti väljakuulutamist, müüs pooleli maju igale soovijale, kes kohe raha lauale pani.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!