• OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114
  • OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114
  • 31.01.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas elektrijaamad peaks võimalikult kiiresti erastama?

Kiiresti peaks otsustama Eesti energeetika saatuse. Minu arvestuste kohaselt on ainult kahe jaama peale vaja 12--13 miljardit krooni, kui tahame aastaks 2010 omada ütleme 2500 megavatti renoveeritud võimust, et oleksid maksimaalselt täidetud kõik ökoloogilised nõudmised, et tootmine oleks efektiivsem, automatiseeritud jne.
Kas tõstame hinda ja saame raha sellest? Moodustame rahvusvahelise konsortsiumi, kust saame laenu ja pärast maksame tagasi? Või erastame osa elektrijaamu ja saame siis selle erastamise käigus raha? Samas minu arvestuste kohaselt, need muidugi ei ole väga professionaalsed, kui me tahame nii-öelda rahvuslikult uhked olla, siis see läheb tarbijale maksma umbes 30 protsenti rohkem -- kui me ainult Eesti kapitalil hakkame neid jaamu üles upitama. Esimene peab olema otsus. Selles peab olema selgelt öeldud, mida me tahame, eelnev arvestus, palju see maksab, ning siis peame raha saamise küsimuses ka otsustama, kas riik võtab laenu, Eesti Energiale antakse luba võtta laen või erastame. Praktika seisukohast oleme praegu juba hiljaks jäämas. See otsus oleks pidanud piltlikult öeldes juba üleeile valmis olema.
Energeetikat ja elektrijaa-mu ei tohi üldse privatiseerida. Need ettevõtted peavad jääma riigile, sest need kindlustavad riigi sõltumatuse ja määravad tervikuna riigi näo. Ma ei kujuta endale ette, kuidas saab olla energeetika erakätes. Eesti elektrijaamal praegu sellist raha vaja pole, raha on vaja kümne aasta pärast. Balti elektrijaama puhul on eeskätt vaja otsustada, mida riik soovib seal näha. Praegu on selle võimsus 1600 megavatti, aga kasutatakse kõigest 500. Oleks vaja kasutada kogu võimsus või vähemalt 1000 MW. Alles pärast tuleb vastu võtta otsus. Energeetika on kapitalimahukas tööstusharu ja seepärast, isegi kui alustada nende elektrijaamade moderniseerimist, venib see kümnetesse aastatesse.
Oletame, et Eesti elektrijaamal on vaja näiteks 200 miljonit dollarit. Tõenäoliselt on seda vaja 10--15 aasta jooksul ja need küsimused lahendatakse lihtsalt ilma igasuguse erastamiseta: pangakrediitidega jne. Võib-olla pole isegi riigil vaja siin sekkuda. Ainult nii palju, et kuna on tegemist riigiettevõttega, siis saaks riigi abiga krediiti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 12:32
LHV: e-poe müügikanali tähtsust ei saa enam eirata
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele