Peaminister mängib ameeriklastega peitust

Peaminister Tiit Vähi rek-laamib oma välisreisidel Eestit kui kiiresti arenevat liberaalset riiki, mis pakub välisinvestoritele suuri võimalusi. Üheks selliseks firmaks, kus meie peaministri sõnu tõena võeti, oli USA energiafirma Northern States Power, mille president koos USA Minnesota osariigi kuberneriga kolmapäeval peaministriga kohtuda lootis.

Suur oli aga ameeriklaste üllatus, kui nad kuulsid, et peaministri asemel võtab neid hoopis vastu peaministri majandusnõunik. Vähi ise pole kohtumise ärajäämist avalikkusele selgitanud. Tema nõunikud põhjendasid aga kohtumise ärajätmist peaministri ja presidendi kavandatust pikemaks veninud jutuajamisega.

Äripäev on nördinud presidendi ja peaministri käitumisest, sest neile oli suurest välisinvesteeringust ja riigi heast mainest olulisem kahe Tallinna kesklinna korteri erastamislugu.

Ükski firma pole pakkunud Eestile nii suurt investeeringut, nagu pakub praegu Northen States Power. Investor soovib Eestisse raha tuua, kuid tänu kõrgete riigiametnike ja poliitikute vastutustundetule tegutsemisele on sellele rahavoolule pidurid peale pandud.

Me räägime pidevalt, et Eesti vajab välisinvesteeringuid ja usume sinisilmselt, et kõik vähegi endast lugupidavad välisinvestorid soovivad siia investeerida. Aeg oleks roosad prillid eest võtta ja oma naba imetlemine lõpetada, sest näiteks infrastruktuuri erastamisel on Eesti oma head positsiooni kaotamas. Isegi lätlased, kellest oleme ennast edukamaks pidanud, on selles osas meid edestamas.

Infrastruktuur, eeskätt elekt-rijaamad on muutunud präänikuks poliitikute hambus, mille närimisega saab kerge vaevaga poliitilist profiiti lõigata. Kus olid aga härrad Tarand, Jürgenson ja Varik siis, kui poolteist aastat tagasi hakati ameeriklastega ühisfirma loomisest rääkima? Siis ei tundud poliitikud selle vastu mingit huvi, sest siis olid päevakorral teised teemad, mille kallal virisemisega oli palju lihtsam rahva poolehoidu võita.

Toimetus on endiselt seisukohal, et elektrijaamad tuleb võimalikult kiiresti erastada. Parim viis erastamiseks oleks olnud avaliku konkursi väljakuulutamine.

Valitsus otsustas aga ühis-firma loomise kasuks ja on läinud ameeriklastega koostööd tehes nii kaugele, et enam ei saa ilma mõjuva põhjuseta koostööst loobuda. Unustada ei tohik ka seda, et nimetatud otsuse tegemise ajal oli valitsuskoalitsioonil 61 riigikogu liikme toetus.

Ühisfirma asutamine ühe maailma suurima erakapitalil põhineva energiafirmaga oleks tohtuks reklaamiks ja paneks Eestist tõsisemalt huvituma ka teised suurinvestorid. Samuti oleks see riigile julgeolekugarantiiks. Peaministri käitumine võib olla aga märgiks, et valitsus soovib koostööst distantseeruda. Kohalikele inimestele ei ole enam üllatus, et Vähi annab sõna ja siis jälle võtab oma sõnad tagasi. Kui ta ei suuda enam oma tõelist palet varjata välisinvestorite eest ja jätab ameeriklased pika ninaga, siis peletab see Eestist eemale ka teised välisinvestorid.