Sooduslaenuga sotsiaalse õigluse poole

Tänapäeva Eesti Vabariik suudab oma varakapitalistlikku kodanikkonda ikka ja jälle üllatada, soovides isalikus heldimuses kriipsupealt sarnaneda ennesõjaaegsele Eestile. Kui president Pätsi ajal kingiti parematele kodumaa poegadele ja suurtele peredele talusid, siis nüüd tuldi eluasemefondi abiga vastu omanike terrori all ägavatele üürnikele, kes alates möödunud kuust võivad mitme panga vahendusel saada sooduslaenu, millest teised kodanikud võivad elu õndsamatel hetkedel ainult und näha. Nii on riigist saanud pikemalt järele mõtlemata lahke kinkija, kes viib pidutuled üürnike ja kinnisvaramaaklerite õuele.

Äripäev on seisukohal, et taoliste lahenduste pakkumine üürnike ja õigusjärgsete omanike vaheliste probleemide lahendamiseks näitab taas suurepäraselt seda, kuidas meil osatakse võidelda tagajärgedega, mitte põhjustega.

Tõsi küll, need põhjused, mis sunnivad riiki üürnike kaitseks välja astuma on aastatetagused ja praktiliselt väljajuurimatud. Esiteks pole enam võimalik peatada ajaloolise ülekohtu kompenseerimiseks ellu kutsustud EVPde laviini, mis aeg-ajalt võrdsustatakse päris rahaga ja tekitab seetõttu vastupandamatut ahvatlust spekuleerimiseks. Argumendiga, et riigimajades elavad inimesed on oma korterid tänu EVPdele poolmuidu kätte saanud, annab üht-teist valmis nikerdada ka üürnike rahustamiseks ning kinnisvarafirmade meeleheaks.

Teiseks ei saa päevapealt lahti Savisaare ja keskerakonna pikaajalisest survest pikendada üürnike õigust jääda omanike majadesse vastu viimaste tahtmist veel paariks aastaks. Fakt, mis takistab normaalsete suhete ja hindadega müügi- ja rendituru tekkimist, mis on omakorda eelduseks paljude üürnike probleemide lahenemisele.

Ajalugu on võimatu tagasi pöörata ja selle triviaalse tõe taustal jääb arusaamatuks riigi täitumatu soov tagada sotsiaalset õiglust lihtsalt sellega, et inimestelt, kes on oma eluaseme kinni maksnud, võetakse raha teiste inimeste korterite eest tasumiseks.

Kusjuures pole sugugi kindel, et kingituslaenud õigete abivajajateni jõuavadki, kuna nende kõrvalekantimiseks on vähemalt kaks skeemi.

Esimesega, kus omanik sõlmib tagantjärele üürilepingu mõne käsilasega, kes hakkab usinasti sooduslaenu taotlema, rikastub omanik.

Teisega, kus kinnisvarafirmade aktiivsed ning kaastundlikud mehed võtavad üürnikud oma eestkoste alla, rikastuvad kinnisvaramagnaadid. Igatahes on põnev mõne aja pärast kokkuvõtteid teha ja vaadata, palju on rahasaajate hulgas neid, keda omanikud tõsiselt taga kiusavad, ja palju neid inimesi, kelleni riigi arm ulatub ebaharilikke kanaleid pidi.

Pankade laenuveskid on riigi rahadega üürnike kasuks käima lükatud ja neid enam ei peata. Valitsuse poolt varasemate äparduste leevendamiseks ja kitsaste huvigruppide meeleheaks kingitud miljonid külvavad aga kõike muud, kui sotsiaalset õiglust, mida mõned naiivsed poliitikud arvavad veel kusagil olevat. Jääme huviga ootama, milliseid hingehaavu hakkab valitsus EVPdega plaasterdama järgmisel korral.