Vähi ütles, et ettevõtete tulumaksu määra vähendamise soov oli koonderakonna ja maarahva ühendusel juba enne 1995. a valimisi. «Pärast valitsuse moodustamist asusime selle ettevalmistamisele, aga me ei näinud katteallikaid,» rääkis Vähi.
Nüüd on peaministri sõnul katteallikas ettevõtete tulumaksu vähenemise puhuks leitud. Selleks on haldusreform, mille esimeseks konkreetseks sammuks on riigiasutuste ülalpidamiskulude külmutamine kaheks aastaks 1997. aasta eelarve tasemel, kinnitas Vähi.
Vähi ütles, et haldusreform on üsna radikaalne, kuid kõik ettepanekud ei ole teostatavad veel 1997. aastal. Samas ei toetanud valitsus eile põllumajandus-, majandus- ning teede- ja sideministeeriumi ühendamist. Vähi sõnul on piisav, kui ministeeriumite ühendamiseni jõutakse 1. jaanuaril 1998.
Valitsuse käesoleva aasta peaeesmärkidena nimetas Vähi 4--5 protsendi suuruse majanduskasvu saavutamist, inflatsiooni hoidmist vahemikus 10--14 protsenti aastas, Euroopa Liiduga ühinevate riikide esimesse gruppi jõudmist ja suhete normaliseerimist Venemaaga. «Väga loodan, et piirileping Venemaaga leiab sellel aastal allkirjastamist ja jõustub,» sõnas Vähi.
Peaminister ütles, et valitsusprogrammi kohaselt tuleb suurendada toetust maaelule ja regionaalsele arengule, samuti rakendada põllumajanduse toetamise täiendavaid abinõusid. Majandusministri Jaak Leimanni ja peaministri nõuniku Hardo Pajula juhitav komisjon peab esitama valitsusele märtsi lõpuks oma ettepanekud põllumajanduspoliitika arendamiseks.
Käesoleva aasta prioriteetidena nimetas Tiit Vähi ka pensioni- ja tervishoiukorralduse reformi lõpuleviimist. Vähi sõnul on tähtis üle minna personaalsele pensioni arvestussüsteemile.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!