Oravapoiss jäi vahele

Öeldakse, et pauk võib tulla sealt, kust seda kõige vähem oodatakse.

Reformierakonna liidrile Siim Kallasele tuli kindlasti ebameeldiva üllatusena, et tema seotusele Põhja-Eesti Panga miljonite skandaaliga nii kiiresti jälile jõuti, kuigi ta ise püüdis seda algul maha salata ja osalust hoopiski teiste meeste kaela veeretada.

1993. aastal kergekäeliselt antud allkirjad on minevikuvarjuna asunud Kallast kummitama ja konkureerivad poliitikud teevad ilmselt kõik, et see kummitus nii Kallast kui reformierakonda piisavalt avalikkuse ees määriks.

Siim Kallase nimi seostub paljudele inimestele otseselt reformidega Eestis. Meenutagem siinkohal 1992. aastal edukalt läbi viidud rahareformi, mille tulemusel kehtestatud kõva krooniga kiideldakse lausa kultuslikult. Alahinnata ei saa reformierakonna loomist, kes oma radikaalsete, tihti vähiliste poliitilist mõttemaailma muutnud seaduseelnõudega on harja punaseks ajanud teistel erakondadel ja kellele ettevõtjad on pannud suuri lootusi. Tõsi küll, vahel päris täitumatuid.

Nüüd on koonderakond oma libastumiste katteks maameeste abiga Kallase riidekapi tagaseina lahti nakitsenud ja sealt luukere välja urgitsenud. Kusjuures päris kalli luukere, milletaolist teiste kappidest pole veel leitud.

Sellega pole Kallasele jäetud enam mitte mingisugust valikut. Ta kas räägib kõik ausalt ära või laseb kättemaksuhimulistel koond- ja maameestel ennast poliitiliseks laibaks tampida.