Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt valitsusele saadetud Oru probleeme käsitlevas aruandes on kirjas, et Oru katlamaja teenindav personal on kuni 150 inimest ja soojuse omahind on kujunenud kõrgeks, kuni 400--500 krooni Gcal.
Kuna müügihind elanikkonnale on vaid 185 krooni Gcal, on Kohtla-Järve poolne dotatsioonivajadus 600 000--900 000 krooni kuus. Kohtla-Järve linnavalitsus on sellest järelduvalt võtnud vastu otsuse paigaldada Orus konteinerkatlamaja, seisab aruandes.
ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar teatas, et gaasitrass asub Orust umbes kolme kilomeetri kaugusel. Eesti Gaas veab omal kulul gaasi Oruni, Kohtla-Järve linnavalitsus ostab konteinerkatla.
Saar väljendas veendumust, et konteinerkatlamaja tasub ennast rahaliselt ära, kuna soojusenergia omahind tuleb selle katlaga tunduvalt madalam.
Eesti Gaasi tehnikadirektor Mart Kraut teatas, et praegu tegeleb Eesti Gaas Orusse gaasi vedamise eskiisprojektiga. «See võtab aega umbes paar-kolm nädalat,» lausus ta. Ehkki katla muretseb linnavalitsus, toimub see Kraudi sõnul siiski Eesti Gaasi soovitusel ja nendega koostöös.
Eesti Gaas investeerib gaasi Oruni toomisesse 2--3 miljonit krooni, Kohtla-Järva linna poolt ostetav katlamaja maksab 4--5 miljonit krooni.
Kraut väitis, et Oru gasifitseerimine on projekt, mis äriliselt Eesti Gaasi jaoks mingit kasuallikat endast ei kujuta. Tehakse seda rohkem abi korras, lisas Kraut.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.