Riigi laenuvõtmine vähenes

Opmann ütles, et kui esimesed laenud olid põhiliselt tarbimislaenud, siis tänaseks on jõutud konkreetsete infrastruktuuri projektideni. Näiteks tõi ta Tallinna--Tapa--Narva raudtee projekt ja Tallina lennujaama reisiterminaali rekonstrueerimise projekti.

«Iga laenuprojekt või riigigarantii töötab täna efektiivsemalt kui 1993. a tarbimissuunitlusega laenud,» nentis Opmann. Ta lisas, et kui 1996. aastal oli Eesti välisvõlg 7,8% SKPst, siis sellel aastal on see prognooside kohaselt 5,6%.

Peaministri nõunik Ardo Hansson kinnitas, et valitsuse välislaenupoliitika on kiiduväärt, kuid enam tähelepanu tuleks pöörata kohalike omavalitsuste laenupoliitikale, mis on kohati vastutustundetu. Samuti tuleks hakata riigil arvestama, et kõik 1992. aastal kohalikele omavalitsustele antud laenud kütuse ostmiseks tagasi ei tule. «See oli juba algusest peale sisse programmeritud, kuna kütust müüdi omahinnast madalamalt,» lisas Hansson.

Opmanni sõnul asus rahandusministeerium 1996. a teisel poolel koostama järgneva 3--5 aasta võimalike laenude kava. Tema sõnul peaks valitsus määrama prioriteedid lähinädalate jooksul.

«Riik üldjuhul, kui pole tegemist riigile strateegiliselt oluliste projektidega, laenu võtta ei taha, hiljem oleksime valmis andma teatud juhtudel riigigarantiisid. Aga ka siis sellistele projektidele, mis tasuvad ennast ise,» tutvustas Opmann valitsuse põhimõtteid.

Välislaenude võtmise ja riigigarantiide andmise seadus sätestab, et jooksval aastal võib võtta laenu kuni 15 protsenti jooksva aasta riigieelarve mahust. 1997. a 12,5 mld kroonisest riigieelarvest oleks see üle 2 mld krooni. Kumulatiivselt võib välislaen olla 75 protsenti jooksva aasta riigieelarve mahust, seega 1997. aastal alla 10 mld krooni. Eesti poolt võetud välislaenude ja antud riigigarantiide üldsumma on 5,4 mld krooni.

Hansson andis positiivse hinnangu valitsuse kavatsusele alustada juba järgmisel aastal kahe suurema laenu tagasimaksmist, kuigi tagasimaksetähtajaks on aasta 2000.

Tegemist on Euroopa Liidult võetud 10,5 miljoni dollarilise ja Rootsi ekspordikrediidi fondilt võetud 20 miljoni ECU suuruse laenuga. Laenude tasumine aastal 2000 tähendaks 600 miljoni krooni eraldamist riigieelarvest.