Uutest aktsionäridest

Kalatööstus Viru Rand otsustas eelmisel nädalal laiendada omanikeringi ja lubada uutel aktsionäridel tuua firmasse üle 30 miljoni krooni. Eesti suurimasse kalatootmisettevõttesse lisaraha püüdmine on igati tervitatav ja peaks olema eeskujuks ka teistele.

On selge, et ettevõtted vajavad investeerimiseks väljastpoolt tulevat raha, mille leidmise vajadus pidevalt kasvab. Kiiresti kasvav palgakulude osakaal firmade kuludes ja vähenevad kasumimarginaalid on piisavad põhjused selleks, et lõpetada omas rasvas praadimine ja tuua firmasse uusi rahakaid aktsionäre. Ja seda kasvõi aktsiate kontrollpaki kaotamise hinnaga.

Häälteenamuse kadumine tundubki olevat peamine põhjus, miks omanikud kardavad uusi aktsionäre. Kuid kindlasti on välisraha firmasse tulek firma ja selle kaudu ka omaniku jaoks kasulikum kui võimalus kontrollpaki kaudu otsustada investeerimisraha puudumise tõttu hääbuva firma saatuse üle. Pealegi, ka uute aktsionäride eesmärk firmasse investeerides on eelkõige kasumit teenida.

Muidugi on võimalik aktsiakapitali kasvatada teiste vahendite arvel, näiteks tehes fondiemissiooni ja kandes ettevõtte kasumi aktsiakapitali. Kuid siin on üks aga: sellisel juhul peab ettevõtte kasum kasvama samaväärselt investeerimisvajadusega. Paljalt omakapitali kasvatamise eesmärki teenides saab kasutada ka näiteks firma võlgnevuste kandmist aktsiakapitali, kuid tegelikku lisaraha see ei too.

Uute aktsionäridega firmasse saabuv raha suurendab lisaks investeerimisvõimalustele ka usaldusväärsust. Kasvab ju sellega ettevõtte aktsiakapital ning lihtsamaks muutub näiteks ka pangast laenu saamine. Firma usaldusväärsuse kasvamine käib ühte sammu ka tendentsiga, et firma majandusseis hakkab maksma üha rohkem firmajuhi tutvustest ja nimest.