Vene suurerastamine lõppemas

Erastamine algas Venemaal 1992. a kõigile kodanikele erastamist?ekkide väljajagamisega, millega sai osta erastatud ettevõtete aktsiaid. Peagi alustati müüki sularaha eest. Tänaseks langeb erasektori arvele ligikaudu 70 protsenti riigi majanduse kogutoodangust.

Vara erastamisest Venemaa valitsusele laekunud tulu on jäänud loodetust väiksemaks. Riigi omandikomitee, mida algselt juhtis praegune president Boriss Jeltsini administratsiooniülem Anatoli T?ubais, on müünud riigi aktsiaid kokku 10 triljoni rubla (23,6 mld krooni) eest ning kohustanud uusi omanikke ettevõtetesse täiendavalt investeerima 7 triljonit rubla (16,5 mld krooni), 6,9 mld dollarit (92 mld krooni) ning 2,6 mld Saksa marka (20,8 mld krooni).

Seega on suurem osa Venemaa majandusest erastatud vaid ligikaudu 153 mld Eesti krooni eest, mis on väga väike summa, kui arvestada, et ettevõtete hulgas olid ka mõned tulusad nafta- ja metallurgiatööstuse ettevõtted.

Paljudel juhtudel on aktsiad müüdud tunduvalt odavamalt kodumaistele investoritele, kes on tihedalt seotud erastamiskonkursse korraldanud pankadega.

Mõned atraktiivsed ettevõtted on Venemaal veel erastamata ning lähevad müüki 1997. aastal.

Näiteks on kavas müüa 15 protsenti naftakompanii Lukoil aktsiatest, osalus Venemaa ja Valgevene ühises naftakompaniis Slavneft, osalus naftakompaniis Orenburgneft jm.

Poole aasta pärast läheb müüki ka 1,5--2 protsenti Ühendatud energiavõrkudest, 50 protsenti Venemaa suurimast kindlustuskompaniist Rosgosstrahh ning 49 protsenti telekommunikatsioonihiiglasest Svjazinvest. DI