15. veebruar 1992

Neljapäeval kirjutati alla Eesti-Soome kaubandussuhete lepingule ja protokollile. Nende sisu kommenteerib välismajandusameti peadirektor Mehis Pilv: «Leping puudutab Eesti ja Soome vaheliste investeeringute soodustamist ja kaitset. Protokoll käib aga kahe riigi majandus- ja kaubandussuhete ajutise korraldamise kohta.»

Mitte turumajandus, vaid tõeline bardak, arvab tehase direktor Valeri Malõ?ko. Tallinna kesklinnas asuvas Eesti Kaablis töötab 380 inimest. Enamik neist on sundpuhkusel, osa saadetud komandeeringutesse. Poolsada inimest on koondatud. Alates esimesest jaanuarist ei ole tehas saanud toorainet. «Meile on kõige tähtsam tooraine vask. Ei saa öelda, et seda Eestis ei ole, inimesed veavad seda üle piiri isegi taskutes,» kurdab direktor.

1990. aastal alustati viies ettevõttes eksperimenti. Nii-öelda katsealusteks olid Walko, Tarmel, Viisnurk, Mainor ja Verma ning eksperiment ise seisnes selles, et riigikapitali kõrvale lisati erakapital, millega laiendati aktsiakapitali. Keskeltläbi 20 protsenti aktsiatest kuulub neis ettevõtetes nüüd oma töötajatele. Nõnda hoiti ära ulatuslik riigivara laialitassimine, mis praegu Eestis paljudes kohtades toimub. Paraku pandi see eksperiment aasta pärast seisma.

Neljateistkümne maakonna suhkrupeedikasvatajad ühinesid liitu. Juba tänavu on soomlastega kokkulepe, et nad töötlevad ümber 60 000 tonni suhkrupeeti. Eestisse peaks suhkruna tagasi tulema 7--9% suhkru kaalust.