IMFi missioon jäi Eestis tulemustega rahule

IMFi kreeklasest esindaja Eestis Dimitris G. Demekase sõnul oli missiooni eesmärk teha kokkuvõte poole aasta tulemustest pärast memorandumi allakirjutamist. Rahvusliku kogutoodangu (SKT) kasv oli IMFi hinnangul möödunud aastal kolm protsenti ja selleks aastaks prognoosib fond kasvuks 4--5 protsenti. Selle aasta inflatsiooniks prognoosib IMF Demekase sõnul 15 protsenti.

«Kui meil eelmise aasta keskel ja septembris-oktoobris oli tõsiseid kahtlusi, et eelarvedefitsiit kasvab, siis nüüd võime rahuldusega väita, et valitsus suutis eelmise aasta viimastel kuudel viia eelarvedefitsiidi 1,5 protsendini SKTst,» lausus Demekas.

IMF ja valitsus kasutavad Demekase sõnul eelarvedefitsiidi arvutamisel erinevaid meetodeid. IMF lülitab arvestusse peale riigieelarve ka kohalikud omavalitsused, sotsiaalhoolekande, tervisekindlustuse ja eelarvelised fondid.

Sellel aastal loodab IMF Demekase kinnitusel eelarvedefitsiidi langemist poole protsendini.

Eesti tähtsamateks ülesanneteks pidas Demekas kohalike omavalitsuste laenutegevuse piiramist ning pensionireformi läbiviimist.

Kogu maailmas vastutab riigi rahanduspoliitika eest keskvalitsus, lausus Demekas. Ka Eestis peaks keskvalitsus olema suuteline kontrollima kohalike omavalitsuste finantstegevust.

Kuigi eelmisel aastal pension suurenes ja täispensioni hakati maksma ka töötavatele pensionäridele, on Eesti pensionid Demekase sõnul madalad. Väljapääsuna nägi Demekas pensionikindlustuse süsteemi sisseviimist. Pensionireform on Demekase kinnitusel pikaajaline protsess, mida tuleb viivitamatult alustada.

Samuti peaks jätkuma erasektorit puudutavad reformid, nende hulgas maareform, mille pidurdumine mõjutab Demekase sõnul oluliselt suurettevõtete erastamist.

Põllumajanduse toetamist imporditollide kehtestamisega ei pidanud Demekas kõige paremaks võimaluseks, kuna sellisel juhul ei ole tarbijal, kes doteerimise kinni maksab, ega ka põllumehel täpset ülevaadet, kellele ja kui palju juurde makstakse.