Tollimaksuseaduse eelnõu külmutati

Ekspertidena osalesid komisjoni töös majandusminister Jaak Leimann ja välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna juhataja Alar Streimann koos oma meeskondadega, samuti rahandusministeeriumi ametnikud. «Välisministeeriumi seisukoht tollimaksuseaduse suhtes on, et see on halb ja Eestile on vaja hoopis tollitariifide seadust,» ütles Streimann. «Majandusministeerium leidis, et seadusena annaks see väljapoole Eestit majanduspoliitiliselt negatiivse signaali ja selle koostamisega ei maksa kiirustada,» lausus Leimann, lisades, et mõned poliitikud tahavad seadusega kiirustades anda positiivset signaali maaregioonidele. «Rahandusministeeriumi seisukoht langeb kokku valitsuse omaga ja põhimõtteliselt oleme seaduseelnõuga päri,» lausus ministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt.

Püüame eelnõu vastuvõtmist tagant tõugata, lausus Eesti maarahva erakonna peasekretär Andres Varik. «Kuigi me kuulume KMÜ koalitsiooni, ei saa me valitsuse tegevusetusega Eesti maaelu ja põllumajanduse kaitsmisel kuidagi rahul olla,» ütles Varik. Tema sõnul oleks maarahva ühenduse arvates vaja kompleksprogrammi, mis hõlmaks riiklikku tururegulatsiooni, sisseveetava toidu kvaliteedi kontrolli, tolliväärtuse seaduse rakendamist, maksusoodustusi, laene ja ka investeeringuid maaelu ja põllumajanduse toetamiseks. «Need asjad oleks rakendatavad ka ilma tollimaksuseaduseta,» möönis samas Varik.

Valitsus käsitles Made sõnul tollimaksuseadusega seotud küsimusi ligi kuu aega tagasi põllumajandusministeeriumi töögrupi materjalide alusel.

«Valitsuse heakskiit lubanuks Eesti tootjatele tulevikus paremaid konkurentsitingimusi, aga paraku ei lähe see kokku riigis valitseva majanduspoliitikaga. Seepärast lükati asja otsustamine edasi, kuigi konjunktuuri tõttu valitsuses tehakse nägu, et maameeste soovidega arvestatakse,» selgitas Tiit Made.

Variku sõnutsi ei kehtesta tollimaksuseadus iseenesest mingit maksu, vaid annab riigile võimaluse tollitariife kehtestada. Tollimaksuseadusele peaks järgnema tollitariifiseadus, mis sätestaks tariifid konkreetsetele kaupadele, leidis ta.

«Tollitariife tuleks rakendada siis, kui välisriigid subsideerivad oma toodangut, kui Eesti maksebilansis on tekkinud raskused või kui mingi majandusharu on sattunud tõsistesse raskustesse,» lisas Varik.