Venemaal toodetakse päevas 5,86 miljonit barrelit naftat ja sellest ekspordivad naftafirmad ise umbes kolmandiku. Tootjad on huvitatud oma osa suurendamisest. Nende eesmärk on kõrvaldada kaubandusfirmad riigi turundusprogrammist. Selle programmi kohaselt koostab valitsus igal aastal seaduse, mis volitab naftafirmasid eksportima teatud hulga toornaftat riigi investeerimisprogrammide rahastamiseks.
Tänavu tahetakse valitsuse turundusprogrammi kohast eksporti suurendada 60--70 miljoni tonnini, mis moodustab 60--70 protsenti Vene nafta koguekspordist.
Nendest programmidest saadavat raha kavatseb valitsus kasutada kõige erinevamaks otstarbeks: alates kosmoseprojektidest kuni lastetoidutehaste ehitamiseni. Turundusprogramm haarab kaubandust
Turundusprogrammis osalevad põhiliselt kaubandusfirmad, mitte tootjad. Osa kasumist jääb nende kätte ning nad teenivad eelkõige Vene ja maailmaturu naftahinna erinevuse pealt. Vene toornafta hind moodustas umbes 70 protsenti maailmaturuhinnast, enne kui rahvusvahelistel turgudel algas elavnemine ning naftahind tõusis viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele.
Naftafirmad on pöördunud kirjaga otse peaminister Viktor T?ernomõrdini poole, taotledes riiklike programmide raames toimuvat naftamüüki kaubandusfirmade käest enda kätte.
Venemaa energeetikaminister Pjotr Rodionov on juba teatanud, et valitsus on otsustanud vähendada naftat eksportivate firmade arvu.
Mullu läks turundusprogrammi kohaselt ekspordiks 27,5 miljonit tonni naftat. Tootjate osakaal selles oli 20 protsenti ehk 5,3 miljonit tonni.
Kuid naftatootjate positsioon järjest tugevneb. Venemaa kolmteist naftafirmat püüavad koordineerida naftaeksporti ja neil on muuhulgas õigus jagada naftajuhtmete mahte. Näiteks üks suuremaid naftaekspordifirmasid Alfa-Eko sai eelmiseks aastaks küll nelja miljoni tonni suuruse ekspordikvoodi, kuid kuna ta ei saanud naftajuhtmetes mahtu juurde, siis suutis ta eksportida ainult 1,1 miljonit tonni naftat. REUTER-KL
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.