Enne pööningu soojustamist tuleb välja arvutada tasuvusaeg

Talvel majade räästastes ohtlikult rippuvad jääpurikad on ilmne näide sellest, et pööningud on soojustamata või puudulikult soojustatud. Elamu soojakadudest suurema osa annnavad aknad ja infiltratsioon, seejärel pööningu vahelagi kui hoone suurim ühtne pind. 200 mm paksuse lisasoojustuse paigaldus säästab aastas 80 KWh/m².

Millist soojustusmaterjali valida? Valesti valitud või paigaldatud soojusisolatsioon võib mõne aja pärast rahakoti kaudu tunda anda.

Järgnevalt toome erinevate soojusisolatsioonimaterjalide turustajate arvamused enda ja konkurendi poolt pakutava materjali kohta. Parima soovituse otsuste tegemiseks annab arvatavasti Isover Klaasvilla müügiesindaja Aare Ääremaa, kes soovitab enne ostmist välja arvutada materjali tasuvusaja. ÄP

Tegemist on tulekindla soojusisolatsioonimaterjaliga, mis on valmistatud puhtast kivi- või klaasvillast.

Pööningu vahelae soojustamisel soovitavad spetsialistid paigaldada 25--30 cm paksuse isolatsioonikihi. 250 mm paksuse klaasvillaplaadi 1m² hinnaks kujuneb 90,80 krooni (soojusjuhtivus 0,18), 250 mm paksuse puistevilla hind on 77 krooni/m² (soojajuhtivus 0,19) ja 300 mm paksuse puistevilla hind 92,40 krooni/m². Nagu näha on sarnaste isolatsioonikihi paksuste korral hinnavahe märgatavalt puistevilla kasuks. Võttes arvesse, et puistevilla hinnas sisaldub ka paigaldamise hind, siis kaldub kaalukauss puistevilla kasuks.

Kahjuks on puistevilla kasutamise kohad piiratud. Näiteks puistevillaga seina soojustamine võib osutuda raskeks ülesandeks. Pööningu vahelae soojustamisel on puistevill oma madala hinna ja paigaldamise lihtsusega üks parimatest soojaisolatsioonidest.

Ehitusnormidega on määratud, et pööningu vahelae või tasakatuse soojajuhtivus peab olema vähemalt 0,22 W/m²K. Erinevaid soojustusmaterjale saab võrrelda nende soojusjuhtivustegurite järgi, mis kokkuvõttes määravad soojuskihtide paksused.

Nagu OVS Ehituse esindaja hinnngust selgub, on samasuguste paksuste puhul eri materjalidel erinevad soojusjuhtivused ja hinnad. Otsustajaks peab saama tasuvusaja määramine. Kahjuks pole see lihtne ülesanne ja tihtipeale otsustatakse maksumuse järgi, mis ei ole majanduslikult alati õige.

Võrreldes klaasvilla kivivillaga, siis on mõlemad soojustusmaterjalid:

- mineraalsed

- mittepõlevad, ühesuguse kasutustemperatuuriga kuni 200 °C

- niiskust mittesiduvad

- korrosiooni mittesoodustavad

- heade soojusisolatsiooniomadustega (klaasvill 9% efektiivsem).

Klaasvilla soojusisolatsiooni 9% suurem efektiivsus võrreldes kivivillaga ei ole õige. Nad on soojusisolatsiooniomaduste poolest võrdsed. Oluliseks muutuvad materjalide teised omadused.

Tulekestvus on klaasvillal 12 minutit 680 °C juures. Siis muudab ta kuju ja temast jääb järele vaid sõrmeotsa suurune tükk. Kivivilla tulekestvus on 1100 °C juures kolm tundi. Nendest näitajatest sõltub, kui kiiresti hakkab tuli levima. 12 minutiga mööblit majast välja ei vea. Kolmetunnise tulepüsivuse juures jõuab veel kindlustusfirmasse helistada, kui maja juba ühest otsast põleb.

Kivivilla niiskusimavus on 12 korda väiksem kui klaasvillal. Kui mõlema isolatsioonimaterjali tükid uputada nädalaks ajaks vee alla, siis klaasvill imeb 61,2 protsenti vett oma mahust sisse ja kivivill 5,5 protsenti.

Töömehele on oluline, et kivivill tolmab võrreldes klaasvillaga kaks korda vähem.