Kui sotsiaaldemokraatide liider Oskar Lafontaine kutsus Kohli parlamendis tagasi astuma, siis nimetas kantsler seda opositsiooniliidri järjekordseks tühisõnaliseks rutiiniks, millele Lafontaine vastas: «See on tõsi, härra kantsler. Kuid teie probleemiks on hoopis see, et järjest rohkem inimesi teie oma leerist soovib teie lahkumist.»
Tõepoolest, valitsusringkondades on hakatud üha enam kahtlema kantsler Kohli võimes tulla toime kasvava tööpuudusega, mis hõlmab juba 4,7 miljonit inimest ehk 12% aktiivsest tööjõust ja on suurim pärast 1930. aastaid.
Kohli aura on veelgi tuhmunud nüüd, mil Saksamaa tähistas suurejooneliselt Ludwig Erhardi 100. sünniaastapäeva ning millega seoses meenutati Saksamaa majanduse hiilgeaegu alates 1950. aastatest. Olles kuulutanud end Erhardi sotsiaalse turumajanduse jätkajaks, on Kohlil järjest raskem säilitada tööandjate, ametiühingute ja poliitiliste liidrite konsensust ja sellega ühtlasi kodurahu Saksa tööturul.
Kavandatav maksude vähendamine ja ambitsioonikas maksureform on tekitanud valitsevas koalitsioonis suuri kahtlusi, kas maksude vähenedes suudab riik täita järjest pingelisemaks muutuvat pensionide maksmise kohustust. Teiseks kummitab valitsust tulevase euro lõks, mis tähendab, et tööpuuduse suurenemisega seotud kulude kasv võib ohtu seada Saksamaa eelarvedefitsiidi nõude täitmise vastavalt rahaliidu tingimustele.
Seni ei ole tavainimesed eriti seostanud oma sotsiaalseid probleeme euro tulekuga, ehkki margast loobumisse suhtuvad nad endiselt vastumeelsusega. Helmut Kohl, kes on üks euro lipukandjaid, on selgelt hakanud tajuma, et inimesed võivad neid omavahel seostama hakata. See ilmneb tema hiljutisest esinemisest Prantsuse televisioonis, kus ta püüdis hajutada prantslaste kartusi Saksamaa domineerimise pärast Euroopas ning kinnitas, et tulevastel Saksa valimistel saab ühisraha vastastele osaks hirmus kaotus.
Miks? Aga sellepärast, et Saksamaa on saanud nautida rahu ja stabiilsuse vilju ning sealhulgas tugevat marka ainult tänu Euroopa integratsioonile. Kõik, kes Saksamaal kavatsevad integratsioonist tingitud ühisraha vastu välja astuda, ähvardab Kohl tembeldada Euroopa stabiilsuse vaenlasteks.
Kuid oluliseks jääb endiselt tööpuuduse teema. Tööministeerium ei ennusta selle järsku vähenemist ja prognoosib selle aasta tööpuuduse tasemeks 4,2 miljonit ehk 11%.
Ehkki Kohli tugevalt kritiseeritakse tema kristlik-demokraatlikus liidus, ollakse arvamusel, et parlamendis, kus tema võimalikud pretendendid on erakonna liider parlamendi alamkojas Wolfgang Schäuble, kaitseminister Volker Rühe ja Baieri liidumaa peaminister Edmund Stoiber, talle tõelist asendajat pole, vaid see võib tulla üksnes mõnelt liidumaalt.
Ajakirjas Der Spiegel tehtud vihjet, et Kohli eesnäärmeravi viitab algavale vähktõvele, seni tõsiselt ei võeta ja seda ei näita ka Kohli väliselt pakatav tervis. Et neid kuuldusi ümber lükata, soovitavad tema kindlad pooldajad tal teatada oma uuest kandideerimisest kantsleriametisse. Olgu kuidas on, töötus ja ühisraha loomine esitavad talle raske väljakutse. © THE ECONOMIST NEWSPAPER, LONDON 1997
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.