Teaduspargid loodavad saada riiklikke investeeringuid

«Kuna sihtasutus pole kasumit taotlev organisatsioon, loodame oma ideede teostamiseks saada ühekordse riikliku investeeringu,» lausus Enn Erme. Tehnoloogiaparkide väljaarendamine on võimalik vaid siis, kui selline suund fikseeritakse riiklikus programmis, lisas ta.

Tallinna tehnikaülikooli professori Rein Küttneri koostatav innovatsiooni sihtprogramm on mõeldud riiklikuks programmiks järgneval viiel aastal. Programmi peab heaks kiitma valitsus. «Millises mahus jõuavad tartlaste ettepanekud innovatsiooni sihtprogrammi, on praegu veel raske öelda,» rääkis Küttner.

Erme kinnitusel on nad teinud ettepaneku rakendada tööle laserkeskus, kus teostatakse lasertehnoloogilisi töid tootja vajaduse järgi. «Teaduspark aitab luua struktuuri ja ise ärisse ei sekku,» selgitas Erme.

Laserkeskuse loomiseks kulub erinevatel hinnangutel umbes 6 miljonit krooni.

Tartu teaduspargi juhatuse liikme Raivo Tamkivi sõnul tuleks laiendada teaduspargi territooriumi, kus tegutseb praegu 25 firmat. Otstarbekam ja odavam variant on, kui teaduspark ostaks ära praeguse hoone ühe 2000m² tiiva, mis kuulub neljale teadusparki mittekuuluvale erafirmale, rääkis Tamkivi.

Erme sõnul maksaks teaduspargi laiendamine umbes 8 miljonit krooni.

1992. a oktoobrist alates munitsipaalettevõttena tegutsenud Tartu teaduspargi arendusfirma muudeti sihtasutuseks eelmise aasta novembri algul. Asutamislepingule kirjutasid alla Tartu linna, Tartu maakonna, Tartu ülikooli, põllumajandusülikooli ja füüsikainstituudi esindajad.

Tartu teaduspargiga ühinenud firmade teadusmahuka tööstuse aastakäive on kokku üle 10 mln krooni.