• OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,96
  • OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,96
  • 25.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hotellid peavad pingutama

Peagi kehtima hakkava hotellide uue klassifitseerimise korra järgi peavad kõik hotellid saama kahe aasta jooksul tärni, ühetärnihotellid hakkavad vastama hotelli miinimumnõuetele. Uue klassifitseerimiskorra eesmärk on tõsta Eesti hotellide taset.
Hotellide ja restoranide liidu tegevdirektor Donald Visnapuu sõnab, et Eestis tahavad kõik vähegi tegutsevad majutusasutused nimetada ennast hotelliks.
Kui aga üks või kaks majutuskohta pakuvad ennast välja hotellina, kuid tegelikkuses hotelli nõuetele ei vasta, paneb see kahtluse alla kõigi Eestimaa hotellide kvaliteedi ja nendele antud tärnid, lisab Donald Visnapuu.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 258 majutusasutust, millest vaid 118 oli atesteeritud. Hotelli nime võiks ametlikult kanda 46 majutusasutust, tegelikkuses on aga n-ö libahotelle mitu korda rohkem, leiavad turismitegelased. Suur osa kohalikke majutusasutusi on tegevusloa saamiseks registreerinud end matkamaja, võõrastemaja, B&B («voodikoht ja hommikusöök»-tüüpi ööbimiskohad) või motellina. Nende majutuskohtade uksel ripub aga uhke hotellisilt ja seda rõhutatakse ka reklaamis.
Tallinna igas linnaosas võib kohata hotelle, mis tekitavad kõiki muid tundeid ja ootusi peale turvalise majutuspaiga. Osade ööbimiskohtade olukord läheb järjest hullemaks.
Tallinnas Koplis Hundipea sadama juures asub neljakorruseline ühiselamutüüpi majutuskoht, mis on tuntud kui hotell Briis, milleni aga ükski märgatav viit peale vastava liiklusmärgi ei vii. Praegu võõrastemajana registreeritud hoone jätab esmapilgul mahajäetud mulje.
1970. aastate alguses Tallinna meretehases töötanud araablaste ja teiste lõunarahvaste ühiselamuks ehitatud hoone pole remonti näinud arvatavasti selle ehitamisest saadik. Hoone seintelt ja lagedelt on krohv maha kukkunud, seintel ja ustel ripuvad venekeelsed evakuatsiooniplaanid.
Hotell Briis on praktiliselt välja müüdud, ütleb kõledas ja inimtühjas fuajees vastuvõtuleti taga istuv administraator. Oma töötajate majutamiseks selles võõrastemajas on lepingu sõlminud mitmed firmad, näiteks sideehitus ja tolliamet. Toa hind 150--290 krooni ööpäevas on administraatori sõnul soodne ka Venemaalt ja Soomest saabuvatele kooliõpilastele.
Hoone üldine seisukord on aga aasta aega seal töötanud daami sõnul väga kehv.
Oktoobrist on Briisi omanik AS CDS Hotellid ehk vennad Marko ja Veiko Lõhmus, kes on siiani tegutsenud turismiäriga firmas CDS Reisid. Uutel omanikel on seoses võõrastemajaga suured plaanid. Lähinaabruses asuv sadam ja tulevikus hoone eest läbi jooksev Põhjamagistraal loovad selleks ka kõik eeldused.
Majas alustatakse omanike kinnitusel aprillis remonti. Firma äriplaan on tehtud neljaks aastaks. Selle ajaga peaks juurde ehitatama ka viies korrus, kuhu tuleb restoran. Hotelli on kavandatud ligi sada tuba, kaks konverentsisaali, saunad ja bürooruumid.
Vajaliku investeeringuna on hotelli omanikud arvestanud üheksa miljonit krooni, ehitustöid alustatakse omavahenditega.
Tallinna hotell näeb välja täpselt samasugune või isegi kõledam kui kaks aastat tagasi. Midagi ei ole muutunud ei hotelli välis-ega siseilmes.
Ainus, mis meil pakkuda on, on puhtus, tõdeb hotelli direktor Teet Kurs. Üle poole aasta tagasi algama pidanud ümberehitustööd on lükkunud umbmäärasesse tulevikku.
Tallinna hotelli ostis poolteist aastat tagasi 15 miljoni krooni eest AS Irnesse, mille omanikud olid Teet Kurs ja Olav Uusna. Esimesel aastal pidi firma investeerima kaks miljonit, teisel aastal neli miljonit krooni. Investeerimiskohustusest on omanikud suutnud seni kinni pidada, põhiosa investeeringust moodustab aga hotelli juurde kuuluva maa ostmine. 6366 ruutmeetrit maad läks omanikele maksma 3,7 miljonit krooni.
Teet Kurs on kogu aeg väitnud, et raha taha hotelli ümberehitus ei jää. Nüüd on ta veidi tagasihoidlikum, kinnitades, et teatud projektide jaoks on rahaline kate olemas. Praegu ei pea Kurs aga võimatuks ka seda, et hotelli siseõuele ehitatakse troopikahoone koos vesilõbustuskeskusega.
Osa hotellihoonest, sealhulgas restoran, on suletud. Majutada saab praegu korraga vaid veidi üle 50 kliendi. Kurs tunnistab, et ta näeks parema meelega, et asjad kiiremini liiguksid.
Kurs märgib, et kui varem orienteeruti kolmetärnihotelli tasemele, siis nüüd on plaane pisut mõõdukamateks muudetud. Ta on üllatunud, et kõik uued hotellid sihivad vaid ühte turgu, välismaalastest ärimehi, ja keegi ei arvesta kohalikku klientuuri. Hotell elab põhiliselt rentnikelt saadavast üürist. Tallinna hotellis asuvad Eesti hotellikool, Kursi juhitav OÜ Estkompexim ja mitmed teenindusfirmad.
Üle aasta tagasi Männiku teel avatud hotell Dzingel on üks väheseid pealinna väiksematest ööbimiskohtadest, mis suudab sisenemisel positiivselt üllatada. Hotelli fuajee ja restoran on küll üleliia kirjud ja ruumide disainiga on üle pingutatud, kuid see ei mõju eemalepeletavalt.
Hotellitubade puhul on Dzingelis aetud läbi küll väikeste rahaliste kulutustega, kuid toa hinda arvestades ei teki vähimatki tahtmist nuriseda. Tallinna hotelliga samasse hinnaklassi kuuluva Dzingeli eelis on kaks värskelt valminud konverentsisaali ja saunad. Kui hotelli avamise hetkel olid endises üheksakorruselises ühiselamuhoones hotellina kasutusel vaid neli korrust ühes majatiivas, siis nüüd on hotellina välja ehitatud kõik üheksa korrust. Hotellitubade arv on 77 ja suveks peaks lisanduma veel 30 tuba.
Hotelli müügijuht Aare Pihelgas tõdeb, et kuna rahaga on kokkuhoidlikult ümber käidud ja hotelli ehitas oma ehitusfirma, võib töö kvaliteedi kallal kohati nuriseda.
Hotelli põhilised külastajad on tema sõnul pärit nii Soomest, Venemaalt kui kaugemalt. Kui Dzingeli täituvus oli eelmisel suvel 60 protsenti, siis juba praegu on kolmandik hotellikohti selleks suveks broneeritud. Talvel on hotelli täituvus Pihelgase sõnul 30--40 protsenti.
Hoone teises tiivas elavad endiselt põhiliselt vene rahvusest ehitustöölised. «Esialgu nad ei sega meid,» kinnitab Pihelgas. Tema sõnul on elanikke võimalik iga hetk ümber paigutada ja hotellikohtade arvu suurendada. Sajast toast peaks tema sõnul piisama 2--3 aastaks.
Koplis asuva Belgia hotelli ukse avab pärast uksekella helistamist koduselt riides vene aktsendiga noormees, kes osutub hotelli direktoriks. Direktor Vadim Trofimovi sõnul avatakse hotelli uks kella 12 ajal. Hotellis on neli tuba, igaüks erinevalt sisustatud.
Belgia interjöör meenutab pisut venepärast mõisahoonet, mille kallal ei ole disainer vaeva näinud. Küsimusele, kas hotelli jaoks pole tubade arv selles ööbimiskohas pisut liiga väike, vastab Trofimov, et see on matkamaja. Meie külaskäigu ajal oli hotell tühi, ainus elav hing oli baarileti taga seisev baarmen neljaliikmelisest hotelli teenindavast personalist.
Trofimov räägib, et selle hoone omanikud olid kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa vanavanemad, kelle pojapoeg plaanib tulevikus maja maha müüa. 1914. aastal ehitatud hoone on kogu oma ajaloo vältel tegutsenud hotellina. Nõukogudeaegne hotell Narva ehitati ümber kolm aastat tagasi ja tollal ristiti maja ümber hotell Belgiaks. Trofimov põhjendab nimemuutust sellega, et Belgia nime kandis hotell ka enne Teist maailmasõda, kui see oli tuntud lõbumaja.
Praegust hotelli klientuuri iseloomustades lausub Trofimov kahemõtteliselt, et külastajad on pärit põhiliselt Tallinnast. Viissada krooni maksev tuba pole seal pakutavaid mugavusi arvestades mitte kõige kallim ja tavaliselt on direktori sõnul hotell rahvast täis. Suur osa kliente on püsikliendid, kellele lisandub vahel ka juhuslikke möödakäijaid, räägib Trofimov.
Varem RASile Estonian Air kuulunud lennujaama hotelli ostis ligi aasta tagasi ära Lennujaama Hotelli AS, mille omanikud olid tollal Jaanus Võitla, Vladimir Saska, Meelis Metsamärt ja Ewi Group. Praegu on hotelli ainuomanik Meelis Metsamärt.
«Ütleks, et mul on koostööpartnerid ja partnerid, kellega koos on võimalik seda projekti jätkata,» lausub Metsamärt.
Lennujaama hotell on suletud ja seisab juba ammu tühjana. Hotelli valvab vaid turvafirma.
Hotelli omanik on hoonest rääkides kidakeelne. «Riigiga on probleeme,» väidab ta.
«Me ei hakka enne ehitama, kui projekt on absoluutselt korras,» kinnitab Metsamärt. «Need ajad on möödas, kui võis alustada ehitamist lihtsalt ausõna peale.»
Siiani pole riik Metsamärdi sõnul valmisolekut majale hoonestusõiguse seadmiseks ilmutanud. Hoonestusõiguse peab seadma aastaga, seega selleks suveks.
Kui Lennujaama Hotelli AS hoonestusõiguse kätte saab, plaanib firma Metsamärdi sõnul sinna rajada kahe-kolmetärnihotelli. Ta on kavandanud teha hotelliprojekti investeeringuid 12 miljoni krooni ulatuses.
Millal ehitus võiks alata, Metsamärt ei tea. «Kiiret ei ole praegu kusagile,» väidab ta.
Kindlasti ei ole sama meelt aga lennukiga Tallinna saabuvad turistid, kes peavad kurvastusega tõdema, et erinevalt muust maailmast polegi lennujaama vahetus läheduses ühtegi ööbimiskohta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:35
Vargused näitavad jätkuvalt kasvutrendi. Millised täiendavad meetmed aitavad tagada ärides turvalisust?
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele