Sooduslaen ahvatleb pettusele

Mendelson & Co projektijuhi Margus Saare sõnul püütakse esmast kasu saada korterite ülehindamise teel, kuna üürniku saadav laenusumma sõltub vana korteri väärtusest.

Eluasemefondi direktori Jüri Lukase ütlusel on pankadel õigus kinnisvarafirma hindamisakt tagasi lükata, kui tekivad kahtlused ülehindamise suhtes. «Meil oli juba selline juhus, kus hinnatud korteri hindas üle teine kinnisvarafirma,» ütles Lukas.

Pindi Kinnisvara tegevdirektori Janno Rokki sõnul sõltub palju hindaja eetikast ja tema kohustustest panga ees. Kui tegemist on usaldusväärse isikuga, siis ta sellisele libedale teele ei lähe, lisas ta.

Arco Vara Tallinna büroo juhataja Ivar Siimari sõnul on võimalus, et üürnik ja omanik saavad koostööd tehes riigilt sooduslaenu välja petta. Üürnik taotleb sooduslaenu ja ostab omanikult korteri ära. Hiljem vormistatakse korter taas omaniku nimele, kuid korteris elab endiselt sooduslaenu saanud üürnik. Laen jagatakse rõõmsalt omavahel ära, selgitas Siimar.

Pärast esimeste sooduslaenude jagamist hakkame kohe tehingut ja laenu sihtotstarbelist kasutamist kontrollima, hoiatab Jüri Lukas. Lukase sõnul on võimalik sellised tehingud kontrollimise käigus avalikustada. Kui sooduslaenu sihtotstarve on teine, peab laenu saaja selle hiljem sularahas tagasi maksma, ütles ta.

Hillar Viksi Kinnisvarabüroo esimehe Hillar Viksi sõnul jäi neil sooduslaenu tõttu pooleli suur kinnisvaratehing Nõmmel. Omanik sai maja tagasi ja otsustas selle maha müüa ning majas elavale kahele üürnikule maksta 150 000 kr kompensatsiooni.

Siis tuli sooduslaen ja omanik loobus oma plaanidest, lootes üürnikest vabaneda ilma neile kompensatsiooni maksmata. «Nüüd vehklevad need kaks üürnikku pankade vahel, otsivad tagatisi ja EVPsid, kuid maja on seni müümata,» rääkis Viks.

Rokki sõnul võimaldab hetkeolukord omanikel kinnisvarahindu üles kruvida: «Sooduslaenu ressurss on nii väike, et varsti on ta otsas ja olukord kinnisvaraturul muutub.»

Praeguseks on eluasemefondi laekunud sooduslaenu taotlusi kokku 45 mln krooni eest. Eluasemefondi arvel on praegu 88 mln, millele laekub sel aastal sooduslaenude väljastamiseks juurde ligi 100 mln krooni.

EVPdes tagastatavat sooduslaenu väljastavad Ühispank, ERA Pank ja Forekspank jaanuari lõpust. Kuni 15aastase tagastamistähtajaga laenu aastaintress ei tohi ületada 12 protsenti.