Hansagrupp müüb Tartu Maja

1994. aasta 23. novembril ostis Tartu Maja erastamiseks loodud AS Erabet 80% ettevõtte aktsiatest 14,3 miljoni krooni eest, millest osa maksti EVPdes. Tehingut võib hinnata ostjale soodsaks, sest ainuüksi Tartu Majale kuuluv kinnisvara on kinnisvarafirmade andmetel rohkem väärt.

Kohe pärast erastamist muutus Tartu Maja omanikering. Kontrollpaki ASis Erabet omandas Kodumajatehase AS, mis kuulub Hansapanga eraisikutest suuromanikele. Väidetavalt ei tahetud erastamisagentuuri enne Tartu Maja aktsiate ostmist Hansagrupist pärit rahastajatega ärritada, sest see oleks kergitanud Tartu Maja müügihinda.

Erastamisagentuuri ees on Tartu Maja oma kohustused täitnud, sest kogu ostusumma tasuti kohe. Küll aga ei müüda ettevõtte osasid ilma erastamisagentuuriga kokku leppimata.

Mõne aasta tagust otsust betooniäri alustamiseks põhjendavad Tartu Majaga seotud isikud erinevalt.

«Kodumajatehase omanikud pole kunagi kavatsenud tegelda betoondetailide tootmisega, investeerides Tartu Maja arendamisse nähti pikemas perspektiivis võimalust hästi teenida,» kommenteerib ASi Tartu Maja nõukogu esimees ja ASi Kodumajatehas juhatuse esimees Lembit Lump (37).

Tartu Maja endine juht, Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal tunnistab aga, et kindlasti polnud Hansapanga asutajate kinnisidee Tartu Majasse investeerides seda hiljem müüa. See oli nii väike investeering, et tollal ei teadnudki, kas töötatakse tehas üles ja müüakse hiljem maha või hakatakse teenima tehase tegevuskasumist, lisab Taal.

Kui Tartu Maja põhjalik äriplaan nägi juba 1995. aastal ette kasumisse jõudmist, siis tegelikkuses nii hästi ei läinud.

1994. aastal pankrotistus Soome ehitusfirma Haka OY, kellelt jäi Tartu Majal saamata 2,3 miljonit krooni. «Tegime vea ka 1995. aasta plaane seades, sest lootsime sõdalaskülade ehitamise jätkumisele Venemaal,» märgib Lump. Tartu Maja käive kukkus aastaga ligi kolmandiku võrra ja puhaskahjum jäi 1,3 miljoni suuruseks vaid seetõttu, et firmal õnnetus Venemaalt kätte saada 1,7 miljonit suhteliselt lootusetuks loetud võlga ja müüa ebatarvilikku põhivara.

Möödunud aasta 4 esimest kuud tõid külma talve ja tellimuste vähesuse tõttu 2,8 miljonit krooni kahjumit, kuid aasta lõpuks saavutati siiski 100 000 krooni suurune puhaskasum. Tänavu on prognoositud jõuda 1,1 miljoni krooni suuruse puhaskasumini.

Tartu Maja juhid on kindlad, et omanikele on just praegu kõige õigem aeg firmat müüa. «Järgneva paari aasta jooksul ettevõtte väärtus niipalju ei suurene kui möödunud paari aasta jooksul,» selgitab Lump.

Omanikud peaksid Tartu Maja tütarfirmade ja peahoone müügist üsna hästi teenima. Arvestades, et lisaks aktsiakapitalina firmasse investeeritud 2,7 miljonile kroonile on veel maksta 4,6 miljonit krooni pangavõlga ja hinnates ettevõtte büroohoone ja tütarfirmade müügihinnaks 30 miljonit krooni, teeniks iga omanik ligi kaks miljonit krooni puhastulu.

Betoonitootmise asemel soovib Tartu Maja nüüd eelisarendada hoopis moodulmaju tootvat Kodumajatehast, mille turgu ja ekspordivõimalusi betoonitootmisest perspektiivsemaks peetakse. Kodumajatehasele lõppes möödunud aasta planeeritud kahjumiga. Sel aastal tahetakse esimest korda kasumisse jõuda.

«Lootsime Kodumajatehast käivitades, et Eestis hakatakse pikaajalist eluasemelaenu andma varem, kuid see juhtus alles mullu suvel,» märgib Lump.

Tartu Maja juhatuse esimees Priit Sauk (28) betoondetailide tootmist lausa perspektiivituks ei pea, sest Tartus on algamas suurehitiste rajamine. Näiteks biomeedikumi ehitusel vajatakse kuni 25 miljoni krooni eest raud- ja valubetooni, kesklinna kavandatava kõrgelamu ehituseks kulub betooni ligi 10 miljoni krooni eest. Ehitatakse Dinori autokeskust, alustatakse Emajõe ärikeskuse rajamist, tulevikku jääb Kärevere uus sild, loetleb Sauk. Taas on head lepingud Venemaale, jaanuaris müüsime Tjumenisse 32 vagunitäit elumajapaneele, lisab ta.

Kõigil Eesti suurematel ehituskonkurssidel konkureerivad tellimuste pärast peamiselt kaks betoondetailide valmistajat -- lisaks Tartu Majale ka Harkus asuv väliskapitalile kuuluv AS E-Betoonelement. Selle omanikud on Strängbetong AB (44%), Partek Betonila OY (44%) ja Finnfund Ltd (12%).

Konkurentsist võidavad ka ehitajad, sest betoondetailide hind väheneb pakkumuste käigus kuni viiendiku võrra.

Reeglina võidab Põhja-Eesti ehituskonkursid AS E-Betoonelement ja Lõuna-Eestis Tartu Maja. Kui E-Betoonelement ostaks Tartu Maja betoonitootmise, jääks talle kogu turg Tallinnast Riiani.

«Meile on pakkumine tehtud ja tunneme selle vastu ka huvi,» on ASi E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet napisõnaline. Ta lisab, et E-Betoonelemendi omanikud pole mingit otsust veel teinud, kuid huvi Tartu Maja vastu on olemas. «Loomulikult sõltub kõik hinnast ja konkreetsetest läbirääkimistest, müüja tahab alati võimalikult palju saada ja ostja võimalikult vähe maksta,» nendib Jaan Valbet.

«Loomulikult müüme vaid sel juhul, kui meile vastuvõetavat hinda pakutakse,» märgib Lump. Tema sõnul on olemas ka plaan, kuidas edasi tegutseda siis, kui meelepärast pakkumust Tartu Maja osade ostuks ei tule.

Kui suur on müügihind, millest allapoole ei tulda, ei soostunud Lump ega Sauk ütlema. Ainuüksi kuuekorruselise peahoone müügihinnaks pakkus kinnisvarafirma ES Invest juhataja Ilmar Novek 8--10 miljonit krooni. Heas seisus on nii metallitoodete kui ka betoonitsehhid. Viimase kahe aasta jooksul on ettevõttesse investeeritud 5 miljonit krooni.

Viimase viie aastaga on Tartu Majas lõpule viidud ettevõtte restruktureerimine, milles lahutati betooni valamine ja rauatöö. Moodustamisel on TM Betoontoodete ja TM Metalltoodete ASid, mida samuti pakutakse soovijaile müüa.

Rahareformi hetkeks oli olukord Tartu Majas aga üsna murettekitav. Tartu Kommertspangast oli võetud miljon Saksa marka laenu uue paneeliliini soetamiseks, valmistoodangu ladu oli betoondetaile täis, hulgi oli pooleliolevaid ehitusi, kust raha laekumata, uusehitisi ei tellitud ja ehitusturule oli juba tekkinud uusi tugevaid tegijaid.

«Sotsialism lõppes ja firmad pidid end päästma, nii meiegi,» meenutab Lump, kes 1992. aasta sügisel Tartu Maja tegevjuhiks sai.

Olulisimaks strateegiliseks otsuseks Tartusse ja Lõuna-Eestisse sadu suurpaneelelamuid püstitanud Tartu Maja päästmisel peab Lembit Lump täielikku loobumist ehitamisest.

Selle asemel et teiste ehitusfirmadega objektide pärast rebida, otsustati hoopis kõigi ehitajate koostööpartneriks hakata. Tartu Majal oli olemas võimas tootmiskompleks, mis teistel ehitajatel puudus.

Vähenenud on töötajate arv -- 1100lt 1992. aastal vaid 140le praeguseks. Vahetati välja ka ettevõtte juhtkond, käivitati moodsad õõnespaneeliliinid, loetleb Lump. Mindi kallale firma püsikuludele. Näiteks energiakulud vähenesid lühikese aja jooksul 12 korda.

Edu pani pead pööritama. Tartu Maja seadis endale koguni eesmärgiks juba selle aasta lõpuks Eesti suurimale betoonitootjale E-Betoonelemendile ära teha.

«Meie eesmärk pärast erastamist oli kõigest ülearusest vabanemine, juhtimise kaasajastamine ja firma struktuuri optimeerimine,» märgib Tartu Maja juhatuse esimees Priit Sauk. Tema sõnul nägid omanikud just selles võimalust Tartu Maja väärtuse oluliseks tõstmiseks ja konkurentsivõimelise firma loomiseks.

Tartu Maja miljonäridest omanikud on seega esimeseks katseks ettevõtte müümiseks valmis.