Lühiuudised

Rõivafirma ASi Klementi aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas reedel muuta ettevõtte aktsia nominaalväärtust seniselt 100 kroonilt 10 kroonile ning laiendada aktsiate fondiemissiooni teel aktsiakapitali 24,25 miljoni kroonini.

ASi Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov rääkis, et aktsiate nominaalväärtuse vähendamine ehk splittimine on seotud põhjusega, et enamik aktsiaid turul on praegu kümnekroonised. «Sellist aktsiat on ehk kergem müüa ja vahetada ning võib-olla selline nimiväärtus annab kasvu aktsia käibele,» märkis Kamratov.

Tema sõnul on Klementil palju väikeaktsionäre, kel on ainult kaheksa aktsiat. Kui ta pärast aktsiasplitti saab 80 aktsiat, on ta võib-olla huvitatud osa aktsiate müümisest.

Klementi aktsionärid otsustasid reedel, et ettevõte emiteerib 550 000 uut 10kroonise nominaalväärtusega aktsiat, emiteeritud aktsiatest omandavad praegused aktsionärid fondiemissiooni tulemusena 300 000 aktsiat. Ülejäänu müüb ettevõte kinnise emissiooni teel aktsionäridele ning firma tegevjuhtkonna, juhatuse ja nõukogu liikmetele.

Koos fondiemissiooni ja täiendavate rahaliste sissemaksetega suureneb Klementi aktsiakapital 24,25 miljoni kroonini

Fondiemissioon on Kamratovi sõnul põhjendatav sellega, et aktsionärid otsustasid sel aastal dividende mitte välja maksta. «Aktsionäridele mõeldud raha ei lähe välja ettevõtte kassast dividendidena vaid jääb ettevõttesse,» lausus Kamratov. ÄP

Rahandusminister Mart Opmann ja kantsler Agu Lellep on täna ja homme Põhja- ja Baltimaade rahandusministrite konverentsil.

Norras Bergenis toimuva konverentsi peaeesmärk on uurida majandus- ja poliitikaalase koostöö võimalusi Põhja- ja Baltimaade regioonis. Mart Opmann esineb konverentsil ettekannetega Eesti majandusreformidest ja eurointegratsioonist.

Homse nõupidamise peateema on Euroopa majandus- ja rahaliiduga (EMU) seotud probleemid ja Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustevaheline konverents. ÄP

Maailmapanga gruppi kuuluva välisinvesteeringute organisatsiooni FIAS nõustajad peavad Eesti prioriteete välisinvesteeringute saamisel väga sobilikuks.

FIASi nõustajad kõnelesid kolmapäeval ja reedel ümarlauakohtumisel Eesti suuremate välisinvestorite ja riigiametnikega.

Ühe määravama tähtsusega konkurentsieelisena nimetasid nõustajad ettevõtjasõbralikku majanduspoliitilist keskkonda.

Otseinvesteeringuid takistavateks teguriteks peavad nõustajad maa ning elamis- ja töölubade saamisega seotud probleeme. Immigratsioon on probleem eriti äriseadustikus kehtestatud nõude tõttu, mille kohaselt 50 protsenti ettevõtte juhtkonnast peavad moodustama Eesti residendid. BNS

Maanteeveo lepe Hispaaniaga

Eesti teede- ja sideminister Raivo Vare ning Hispaania suursaadik Vicente Blanco Gaspar kirjutasid reedel alla Eesti ja Hispaania vahelisele rahvusvahelisele maanteeveo kokkuleppele.

Teede- ja sideministeeriumi pressiteenistus teatas, et kokkuleppe eesmärk on reguleerida sõitjate ja kauba rahvusvahelist maanteevedu Eesti ja Hispaania vahel.

Kokkuleppes on sätestatud vedude maksustamise kord, sanktsioonid kokkuleppe nõuete rikkumise korral, pädevate valitsusasutuste esindajatest koosneva ühiskomisjoni moodustamise kord ning kokkuleppe jõustumine ja kestus. BNS

Laevaliikluse juhtimise keskuse teatel lõpeb Pärnu sadamas jääd murdnud Peterburi jäälõhkuja Kapitan Mo?kini rentimise leping 4. märtsil.

Pärnu Sadama peadirektor Peeter Volkov ütles, et jäämurdja aitab sadamast välja kõik 4. märtsil seal viibivad laevad.

Volkovi sõnul on võimalik, et mõnel eksportijal õnnestub kokkulepe saavutada jäämurdja teenuste kasutamiseks ka näiteks 5. või 6. märtsil.

Volkovi hinnangul peaks laevaliiklus pärast jäämurdja lahkumist taastuma märtsi lõpus. Pärnu Sadamas on tänavu käinud 70 laeva ning sadamat on läbinud 140 000 tonni kaupu. BNS

Märtsis kehtima hakkav pakendiaktsiisi seadus tõstab importalkoholi hinda kuni 15 protsendi võrra, purgijookide ja välismaise õlle hinna tõus on veelgi suurem.

Eesti suurima alkoholiimportija, hulgifirma Dunkri Kaubanduse AS müügidirektor Kristjan Kaleviste ütles reedel, et paari nädala jooksul lõpptarbijani jõudev hinnatõus ulatub kauplustes 10--15 protsendini. Importõlu ja purgijoogid kallinevad tema hinnangul veelgi rohkem.

Kaleviste sõnul mõjutab pakendiaktsiisi kehtestamine kõige enam odavamaid importveine ja kangeid alkohoolseid jooke. Pikemas perspektiivis importalkoholi turuosa tema hinnangul ei muutu, kuna eestlased eelistavad välismaiseid veine ja viskit kõrgema kvaliteedi tõttu. BNS

Eesti pangaliidu esindajad kohtuvad 5. märtsil Eesti Panga juhatusega, et arutada Eestile riigireitingu tellimist.

Pangaliidu tegevdirektor Viktor Hütt ütles, et seni on keskpank toonud reitingu mittetellimise põhjusena kohalikele omavalitsustele väljastatud suuri laene.

Nüüd on omavalitsuste laenamine valitsuse määrusega reguleeritud ning laenamise piirmäärad paika pandud, ütles Hütt.

Hüti sõnul on keskpank põhimõtteliselt teatanud, et Eesti Pank on riigireitingu tellimise poolt. Pangaliitu huvitab, kui kaua reitingu tellimine aega võtab.

Hütt ütles, et pankade huvi on loomulik, kuna riigireitingu olemasolu korral on kommertspankadel võimalik saada välismaalt madalama intressiga krediidiliine.

Hüti sõnul on Eesti pangad ise valmis riigireitingut tellima, kui keskpank reitingu tellimise tähtaega edasi lükkab. BNS

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule määruse eelnõu, mis sätestab munitsipaalettevõtete ümberkujundamise korra vastavalt äriseadustikule.

Tallinna linnapea Robert Lepikson ütles, et vastavalt äriseadustikule peab linn registreerima seni tema omanduses olevad ettevõtted, kuid munitsipaalettevõtte mõistet äriseadustikus ei ole.

Restruktureeritud äriühingud tuleb äriregistrisse kanda tänavu sügiseks. Linnavalitsus esitas volikogule eelnõuna nende munitsipaalettevõtete nimekirja, mille võiks erakätesse müüa, jaanuari lõpus. BNS

Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) juhatus arutab 25. märtsil Hansapangale 15 miljoni Saksa marga suuruse allutatud laenu andmist.

Allutatud laen suuruses 120 miljonit krooni läheks Hansapanga omavahenditesse kümneks aastaks.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus ütles, et allutatud võlakohustustega kaob vajadus välja lasta uusi aktsiaid ning aktsia puhasväärtus ei lange.

Hansapanga ökonomist Margus Kisel ütles, et allutatud kohustused ei lähe panga omakapitali, vaid Eesti Panga poolt omakapitali arvesse võetavatesse vahenditesse.

Hansapanga omakapital oli aastavahetuse seisuga 700 miljonit krooni. BNS

Eesti mööblitootja Standard valib lähema kuu jooksul firma, mille kaudu viib oma aktsiad Tallinna väärtpaberibörsile.

Standardi aktsionär Oleg Ljadov ütles, et Standardile laekunud pakkumusi arutasid aktsionärid kolmapäeval üldkoosolekul, kuid lõplikku otsust veel ei teinud. BNS

Reedel lasid Talinvest ning Tallinna Pank ringlusesse Viljandi võlakirjade uue emissiooni.

Kinnise emissiooni märkimistähtaeg lõppes kolmapäeval, Talinvesti juhatuse liige Rait Nuka.

Viljandi linna viienda võlakirjade emissiooni kogumaht oli 15 miljonit krooni. Emissioon lõppes Nuka sõnul ülemärkimisega. Nuka ütles, et võlakirjade aastane intress on 8,71 protsenti. Emissiooni lunastamistähteg on 6. juuni 1997. BNS SAKU ÕLLETEHASE KASUM VÕIB JÄÄDA KESISEKS

Saku õlletehase möödunud aasta kasum jääb väärtpaberivahendajate hinnangul suhteliselt kesiseks.

Hansapanga kapitaliturgude osakonna juhataja Tõnu Pekk ütles, et viimaste prognooside järgi peaks tehase kasum ulatuma 29 miljoni kroonini.

Hoiupanga maakler Charlie Viikberg ütles, et tõenäoliselt kujuneb Saku õlletehase möödunud aasta kasum umbes 10 protsenti madalamaks varem prognoositud 26--28 miljonist kroonist.

Kesisema kasumi põhjuseks on Viikbergi sõnul möödunud aasta külm suvi ning Soome õlletootja KOFFi ja Tartu õlletehase tugev turuletulek. BNS