Aeg kulutusi kärpida

Paar päeva tagasi avalikus-tasid kaks Eesti suuremat alkoholitootjat, Liviko ja Saku õlletehas, oma möödunud aasta majandustulemused, mis lubavad järeldada, et mõlema firma jaoks oli tegemist kehva aastaga.

Äripäeva arvates pole alkoholitootjate halbade majandustulemuste põhjuseks mitte eestlaste varasemast karskem ellusuhtumine, vaid ettevõtte juhtimisel tehtud vead. Eestis on läbi see aeg, kui paljude ettevõtete majandusnäitajad kasvasid tormiliselt ja sellega seoses kadus kontroll ettevõtte kulude üle. Meie ettevõtluskeskkond hakkab stabiliseeruma ja sellepärast muutub firma edukuse seisukohalt üha olulisemaks kulude kokkuhoid.

Et kõrge inflatsioon ei sunni ettevõtjaid mõtlema kulude vähendamisele, võis tagasihoidlike majandustulemuste põhjus seisneda ka järsus inflatsiooni vähenemises. Tulusid prognoosides arvestasid ettevõtjad inflatsiooniks vähemalt 20 protsenti. Tegelikult oli see märgatavalt väiksem ning oodatust väiksemaks jäid ka ettevõtte tulud ja kasum.

Võib-olla olla suhtume aga õlletehase ja Liviko majandustulemustesse liialt pessimistlikult. Varasematel aastatel olid ettevõtted lihtsalt ebanormaalselt edukad ja me oleme ennast sellega ära hellitanud. Nüüd on üleminekuperiood ümber saanud ja koos ettevõtluse rahunemisega on stabiliseerunud ka kasuminumbrid.

Saku õlletehase kasum vähenes vaatamata toodangu väljamüügihinna 17,9 protsendi suurusele tõusule 2,4 miljonit krooni. Vaatamata sellele ei saa aga möödunud aastat pidada õlletehasele väga halvaks. Turuosa ei vähenenud ja õlletehas kontrollib jätkuvalt poolt kohalikust õlleturust. Ettevõte töötas 7,5protsendise rentaablusega, mis on toiduainetööstusettevõtte puhul hea näitaja.

Õlletehas on paistnud silma ka hea lobby-tegijana, mis kindlasti kajastub ka majandustulemustes. Eelmise aasta suvel lükkas riigikogu pooleks aastaks edasi importõlle ja kodumaise õlle aktsiisimäärade ühtlustamise ning aasta lõpus võeti vastu pakendiaktsiisiseadus, mis tõstab importalkoholi hinda keskmiselt 15 protsendi võrra.

Liviko majandustulemused olid õlletehasega võrreldes aga palju kesisemad. Eesti viinatootmise lipulaev pole juba mitu aastat kestvat langust kuidagi peatada suutnud. Märgatavalt on vähenenud nii ettevõtte turuosa kui ka kasum. Liviko möödunud aasta puhaskasum oli 24,2 miljonit krooni, mis on 47,2 protsenti vähem kui ülemöödunud aastal.

Tõenäoliselt on ka Liviko viga see, et juhtkond pole näinud piisavalt vaeva kulude vähendamisega. Ettevõtte majandustulemuste parandamiseks on kõige parem rohi Liviko erastamine. Kusjuures pole erilist vahet, kas Livikole otsitakse mõni tuumikinvestor või müüakse kõik aktsiad väikeinvestoritele. Viimase variandi puhul võtab tuumikinvestori väljakujunemine lihtsalt kauem aega.

Kahjuks on aga Liviko lülitatud strateegiliselt tähtsate ettevõtete ehk jäävalt viletsate ettevõtete nimekirja ja seega pole majandusnäitajate paranemist oodata.

Lisaks alkoholitootjatele on kulude kokkuhoiu vajadus hakanud kindlasti kummitama ka kõiki teisi kohalikule turule orienteeritud ettevõtteid ning pankasid. Kergem on nendel firmadel, kes suurema osa oma toodangust läände ekspordivad, sest lääne turule orienteerunud firmad on olnud sunnitud kulude vähendamisele juba varem mõtlema.