Kõrgkoolide rebimisest

Õigusteadus on noorte hulgas populaarne. Seda kinnitavad nelja õigusalast haridust andva erakõrgkooli püüded üksteiselt õpilasi üle lüüa. Paar kuud tagasi loodud majandusõiguse ja -poliitika instituut on näiteks suutnud nelja aasta vanusest I Stuudiumist ära meelitada teise ja kolmanda kursuse õigusõppe tudengid. Õpilastest ilma jäänud direktriss Tiina Kuller süüdistab oma endist sõbrannat, majandusõiguse ja -poliitika instituudi loojat Tiiu Hintsi laimukampaaniate korraldamises. Samas on ka Kulleri enda jutt väga sarnane laimamisele. Kuidas muidu mõista väidet: Hints viis siit koolist kaasa viinaveaga ja halturt?ikutest õppejõud. Miks oli Kuller ise nende omadustega inimesed tööle palganud, jääb paraku selgusetuks.

Erakõrgkool LEX süüdistab äsjaloodud Veritast kõlvatus konkurentsis, sest viimase käitumine on muutnud mõttetuks LEXi õigusteaduskonna tegevuse. Praegu on seis Veritase kasuks -- LEXist on sinna lahkunud umbes 200 tudengit, LEXi on jäänud umbes 50 õpilast. Tähelepanu väärib fakt, et Veritas meelitas endale õpilasi, lubades neile kooli lõpetamise järel bakalaureusekraadi. Paar nädalat hiljem teatas kooli juhtkond, et bakalaureust siiski ei saa. Pettuse ohvriks langenud õpilastel polnud aga siis enam midagi teha, sest mitu korda ühe kuu jooksul kooli vahetada oleks ka mõttetu.

Kõige enam tekitab sellises olukorras kahtlust nendes koolides antava hariduse kvaliteet. Äkki ei jäägi koolijuhtidel aega õppejõudude otsimiseks ja õppeprogrammide koostamiseks? On ju vaja vaielda, kes kellele võlgu on ja kes on kelle õpilased enda juurde meelitanud. Selle asemel, et teineteisele jalga taha panna, võiksid nad mõelda rohkem oma õpilaste peale. Tegemist pole ju lastega, kes toimuvast aru ei saa, vaid täiskasvanud õpihimuliste inimestega.