Lühiuudised

Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa esitab sel nädalal politseile materjalid 72 kesklinna korteri kohta, mis erastati tööandja eluruumiks kuulutamise kaudu.

Linnapea Robert Lepikson ütles, et kuna politsei kõiki vaieldavana tunduvaid tehinguid kaadri puuduse tõttu uurida ei suudaks, valis linnavalitsus välja need juhtumid, kus korter oli tööandja eluruumiks alla nelja kuu, kus erastamine toimus tundmatute või riiulifirmade kaudu, kus korteri üldpind oli üle 100 ruutmeetri ja kus üks firma sai mitu korterit.

Nimekirjast ilmneb, et kõnealused 72 korterit erastas Kesklinna valitsus 38 firma kaudu, millest Äripäeva andmetel reaalselt tegutseb 18.

Tegutsevatest firmadest on üheksa korteriga aadressil Kiriku põik 4 esikohal AS Levicom (juhatuse esimees Tõnis Palts), tundmatutest firmadest kaheksa korteriga aadressil Kentmanni 10 Velux Kinnisvara AS, mille kohta Krediidiinfol andmed puuduvad.

ASi Kermon (Argos Krachti) nimele registreeritud riiulifirmade kaudu on erastatud kuus ja ASi Antalis (Rene Villi) riiulifirmade kaudu neli korterit.

Kesklinna valitsuse juhataja kt Urmas Mikk teavitab 4. aprilliks linnavalitsust sellest, kuidas on karistatud korteritehingutega seotud ametnikke. ÄP

Tallinna Panga bilansimahu kahanemine veebruaris 0,7 protsendi ehk 14,4 miljoni krooni võrra tuleneb vahendite vähemast kaasamisest lühiajaliselt rahaturult, teatas panga avalike suhete ja reklaamiosakonna juhataja Piret Lõuk börsile. Tallinna Panga teistest krediidiasutustest kaasatud vahendid vähenesid veebruaris 30,4 miljoni krooni võrra.

Klientide hoiused kasvasid veebruaris 47,2 miljoni krooni võrra. Tähtajalised deposiidid kasvasid 15,1 protsenti ehk 55 miljoni krooni võrra. Nõudmiseni deposiidid vähenesid 0,8 protsenti ehk 8 miljoni krooni võrra.

Tänu veebruari kasumile suurenesid panga omavahendid ligi 7,2 miljoni krooni võrra. Kasum tulenes peamiselt traditsioonilist laadi pangandustegevusest ja kulude optimaalsest juhtimisest, ütles Lõuk.

Usaldusväärsuse kindlustamiseks ning vajaliku likviidsustaseme säilitamiseks piiras pank Lõugu sõnul samas laenude andmist. Seetõttu vähenes ilma pöördrepodeta laenuportfell 3,1 protsenti ehk 38,9 miljonit krooni ning moodustas kuu lõpus 59,2 protsenti varadest. BNS

Eesti krooni kattevara oli veebruari lõpul 7,5856 miljardit krooni, kasvades kuu jooksul 1,8 protsenti.

Jaanuari lõpul oli krooni kattevara 7,4493 miljardit krooni.

Krooni kattevara kogumahtu suurendas konverteeritava välisraha mõningane kasv. Konverteeritava välisraha kogumaht krooni kattevaras oli 7,547 miljardit krooni.

Eesti Panga välisvõlgade kogumaht jäi veebruari lõpus peaaegu eelmise kuu tasemele, moodustades 42,1 miljonit krooni.

Eesti Panga kuld ning valuutareservid moodustasid veebruari lõpul 7,5435 miljardit krooni, kasvades kuuga 1,8 protsenti. BNS

Kuressaare linnavolikogu lubas reedel linnavalitsusel võtta 15 miljonit krooni laenu. Lõviosa laenust läheb Kuressaare tänavate korrastamiseks, samuti sotsiaalobjektidele.

Volikogu otsuse kohaselt on laenu tagasimaksmise tähtaeg kümme aastat ja intressimäär mitte rohkem kui 9,25 protsenti. Kuressaare linnavolikogu tahab, et laenu andev krediidiasutus võtaks üle mullu võlakirjade emissiooni teel tekkinud 8 miljoni krooni suuruse võlakohustuse ASilt Talinvest.

Laenuandja on seni veel selgumata. 1. aprilliks peab linnavalitsus esitama laenu kasutamise prioriteedid volikogule kinnitamiseks.

Kuressaarel on praegu suurimad võlakohustused ASi Talinvest ees, kellelt mullu laenas kaheksa miljonit krooni. ETA

Ministeeriumide kantslerid jõudsid reedesel nõupidamisel kokkuleppele riigiametnike palgakorralduse põhimõtetes.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja teatas, et reedel sõlmitud kokkulepe on aluseks uue riigiametnike palgakorralduse aluseid käsitleva valitsuse määruse väljatöötamisel.

Kantslerid otsustasid palgakorralduse aluste väljatöötamisel lähtuda põhimõttest, et palgakorralduse muutmine ei tohi kaasa tuua valitsuskulude ja riigiametnike koosseisude suurenemist.

Rahandusministeerium esitab ettepanekud riigiametnike palgakorralduse aluste kohta valitsusele 31. märtsiks. BNS

RE Eesti Raudtee ja Edelaraudtee ASi kokkuleppe kohaselt alustas Edelaraudtee reedel iseseisvalt Eesti-sisest reisijate- ja pagasivedu ning reisijate teenindamist riigisisestes reisirongides, teatas Edelaraudtee AS.

RE Eesti Raudtee jätkab elektrirongide ja rahvusvaheliste reisirongide teenindamist.

Reisijate jaoks jäävad samaks nii pileti hinnad kui ka rongide sõiduplaanid, kinnitas Edelaraudtee reisiveo juht Kalev Pukka. Vaid mõned vagunkoosseisulised reisirongid vahetatakse välja diiselrongide vastu, kusjuures rongis säilib sama istekohtade arv, ütles ta.

1997. a riigieelarves on Edelaraudteele ette nähtud 28 mln krooni raudteehoiuks ja 40 mln krooni reisijateveo dotatsiooniks. Koos reisijateveoga tuleb Edelaraudteele üle ka remondibaas.

Mullu 18. juulil alla kirjutatud varajagamislepingu kohaselt sai Edelaraudtee oma haldusse Tallinna--Lelle, Lelle--Viljandi ja Lelle--Mõisaküla raudteeliini kogupikkusega 277 km. Tartu--Narva suunal ja Valga--Petseri liinil on Edelaraudtee AS vaid operaatorfirmaks; teed ja rajatised kuuluvad RE-le Eesti Raudtee.

Edelaraudtee riigisisese kaubaveo aastamaht peaks arenguprognoosi kohaselt kasvama 1999. aastaks praeguselt 500 000 tonnilt 650 000 tonnile, millele lisanduks 360 000 tonni transiitvedusid. Reisijate sõidukordade arv võib väheneda 2,4 miljonilt 1,9 miljonini. ETA

Neljapäeva õhtul Osmussaare lähedal uppunud Eesti kalalaeva ei tõsteta pinnale, kuna see on liiga kulukas ettevõtmine, ütles laeva rentinud firma omanik.

«Uppunud kalalaev maksis umbes 250 000 krooni, kahju kannatan mina,» ütles laeva rentinud firma Avemar omanik Raul Raatpalu. Ta lisas, et kalalaev oli kindlustatud ning osa raha loodab firma tagasi saada.

Raatpalu ei osanud öelda, kes ja kui palju peab maksma kompensatsiooni laevaõnnetuses hukkunud meremehe omastele. BNS HEIFI EMISSIOON MÄRGITAKSE TÄIS

Hansa Erastamise investeerimisfondi juhataja Peter Treialti hinnangul märgivad investorid reedel lõppeva fondi kolmanda aktsiaemissiooni peaaegu täis.

Treialt ütles, et tema andmeil olid investorid reede pärastlõunaks märkinud üle poole aktsiatest.

Varasemate kogemuste põhjal märgitakse aga kuni pool emissioonist viimasel päeval, lisas Treialt.

25. veebruaril alanud emissiooni käigus toob HEIF turule 400 000 uut aktsiat.

HEIFi investeerimisportfelli maht oli reedese seisuga 33,9 miljonit krooni.

HEIFi aktsiad on alates möödunud aasta septembrist noteeritud Tallinna väärtpaberibörsi fondinimekirjas. BNS

Tarbijahinnaindeks muutus 1997. aasta veebruaris jaanuariga võrreldes 0,9 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaubad kallinesid kokku 0,6 protsenti, sealhulgas toidukaubad 0,5 ja tööstuskaubad 0,7 protsenti. Teenused läksid 1,3 protsenti kallimaks. Keskmisest rohkem tõusid transporditeenuste hinnad. See oli tingitud rongipiletite kallinemisest.

Keskmiselt olid tarbekaubad ja teenused 1997. aasta veebruaris võrreldes 1996. aasta veebruariga 9,9 protsenti kallimad. ETA