Kolmel viimasel hinnatõusul on öötariif jäänud muutmata. «Kehtiv öine tariif on ökonoomika seisukohast täielik arusaamatus tootja poolt vaadatuna,» kinnitas Eesti Energia finantsdirektor Enn Kallikorm.
Elektrienergia hinnatõusu käsitleval avalikul kohtumisel ekspertidega osalesid ka mõned eraisikutest väiketarbijad, kes tundsid huvi eeskätt selle vastu, miks elektri hind nii palju peab tõusma.
«Päevase kohta ma arvestan, et tuleb 35protsendiline tõus, mis ei ole väga palju,» rääkis tundmatuks jääda sooviv majaomanik Tallinnast. «Kui aga öine elekter tõuseb tunduvalt rohkem, siis see lööb juba oodatust suurema augu meie pere eelarvesse. Arvestades eriti asjaolu, et ma tarbin keskmiselt 1000 kW öist ja 500 kW päevast elektrit.»
Olulisemaks küsimuseks elektrienergia hinna määramisel kujuneb madalpingetarbijate dotatsiooni vähendamine või kaotamine. Eelmisel aastal ulatus nimetatud dotatsiooni summa 120 miljoni kroonini ehk väiketarbijate eest maksid kõrgepingetarbijad iga kWh pealt 4,7 senti.
«See on ajalooliselt nii välja kujunenud, et suurtarbija maksab rohkem ja kodutarbija vähem, aga oleks juba aeg asjad õigeks keerata või vähemalt alustada seda,» lisas Kallikorm. «Oleks õigem esmatasandil hinnad õigeks ajada, kuid seda ei saa teha korraga.»
Eesti Energia arusaama kohaselt peaks 1 kWh elektri hind koos käibemaksuga olema väiketarbijale 80 senti.
«Me teadsime, et ühiskond ei suuda veel selliseid kulutusi kanda ning ilmselt tuleb mõni aeg veel elektrit toota suurema kulumisastmega, kui on õige,» lisas Kallikorm.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.