Küsimus kerkis seoses äsjase skandaaliga Prantsuse autotootja Renault' ümber, mis taotles riigilt toetust oma Hispaanias asuva tehase rekonstrueerimiseks, kuid plaanis samas kasumiga töötava tehase Belgias sulgeda, heites tänavale 3100 töölist.
«Me peame jälgima ümberasumist abi saavate ning mitte saavate piirkondade vahel,» ütles Euroopa komisjoni president Jacques Santer. Seda ei saa lubada, et firma «lihtsalt pakib kohvrid» ning viib tootmise teise riiki.
Komisjon ei saa küll sekkuda firmade äriotsustesse, kuid võib jälgida, et ettevõtted ei saaks abisummasid --vähemalt mitte täismahus -- korduvalt kasutada.
Teine võimalus on nõuda kõigilt abi saanud ettevõtetelt garantiid tegevuse jätkamise kohta mingi perioodi jooksul.
Santer taunis liikmesriikide omavahelist konkurentsi, kus investeeringute saamiseks pakutakse firmadele mitmesuguseid soodustusi.
«See on Euroopa ühisturule hukutav,» ütles Santer.
Lisaks meetmetele, mille ette valmistamisega hakkab tegelema Euroopa Liidu konkurentsivolinik Karl Van Miert, kavatseb Brüssel ümber vaadata ka strukturaalse abi fondide jaotamise põhimõtted. Tegemist on Euroopa Liidu abirahaga bloki vähem arenenud piirkondade toetamiseks.
Praeguste reeglite kohaselt võivad esimese kategooria ehk kõrgeima toetusmääraga piirkondadesse investeerivad firmad saada investeerimissummast 75 protsenti Euroopa Liidult.
Investeerijad teise kategooria piirkondadesse, mis on raskustesse sattunud seoses traditsiooniliste tööstusharude väljasuremisega, võivad saada kuni 50 protsenti kogusummast.
Regionaalse abi volinik Monika Wulf-Mathies hakkab välja töötama meetmeid abisüsteemi kuritarvitamise tõkestamiseks. FT-KL
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!