Nomura laen sunnib püksirihma pingutama

Tallinna rahandusameti juhataja Heino Tonsiver ütles, et palgad maksmata ei jää, kuid 25. aprillini saavad linna ametiasutused raha üksnes kõige hädapärasemate kulutuste tarbeks. «Mööbli ost või ruumide remont ei tule praegu kõne allagi, ehitamisest rääkimata,» sõnas Tonsiver.

Ta rõhutas, et sisuliselt on tegemist finantseerimise ajatamisega. Linnaeelarves ette nähtud summadest ilma jäämist allasutustel Tonsiveri sõnul aasta kokkuvõttes karta ei ole.

Linnavalitsuse majandusnõunik Kaarel-Mati Halla ütles, et Nomura laenu põhikoormus langebki sellele aastale, mil tuleb ära maksta 217,9 miljonit krooni.

Abilinnapea Ants Leemets märkis, et oluliselt kergendab Tallinna rahalist seisu 140 miljonit krooni, mille eelmine linnavalitsus jättis kulutamata. Tänu sellele puudub linnal vajadus võlga uue laenuga rekapitaliseerida, lisas ta.

Leemets lausus, et Nomuralt võetud 480 miljoni krooni suurune laen oli Tallinna jaoks küll läbimurre rahvusvahelisele rahaturule, kuid laenusumma ei oleks tohtinud olla üle 360 miljoni krooni.

«Laenu tohib võtta efektiivseteks kapitalikuludeks, mitte mingil juhul elamiseks,» rõhutas Leemets. «Investeerida 400 000 krooni laenuraha Pirita metsa või 500 000 koerte varjupaiga rajamisse ei ole mingil juhul korrektne ega kohane.»

Võtame kurikuulsa Tammsaare tee pikenduse: alguses oli sinna ette nähtud 30 miljonit, siis 100, nüüd juba üle 200 ja tuleval aastal veel midagi, rääkis Leemets. «See on tüüpiline kaameli nina efekt. Alguses lükatakse ukse vahelt sisse kaameli nina ja öeldakse, et oh kui armas. Ukse avanedes aga selgub, et teisel pool ust on kahe küüruga kaamel, kes on meie tingimustes raskesti elutsev ja hakkab pealegi kohe-kohe sünnitama.»

Linnapea Robert Lepikson on öelnud, et Tallinna optimaalne investeeringute maht on 300 miljonit krooni aastas.