Ülevaade Eesti liisinguturu arengust 1993.--1996. aastal

Eesti liisinguturgu iseloomustab seik, et enamik liisingufirmasid on pankade tütarettevõtted, mistõttu liisingufirmade teke ning suuremad muudatused liisinguturul on paratamatult seotud muutustega pangandusturul.

Esimesed liisingufirmad alustasid tegevust 1993. aasta teisel poolel ning enamik tänastest liisingufirmadest moodustati 1994.--1995. aasta jooksul. 1996. aastat iseloomustab liisingufirmade reorganiseerimine.

Võrreldes 1994. aastaga on liisingufirmade koondbilansimaht kasvanud ligi 8,5 korda ning koondliisinguportfell üle seitsme korra, ulatudes 1996. aasta lõpuks 1,67 miljardi kroonini.

Põhiliseks tooteks on aastate lõikes olnud kapitalirent, moodustades praegusest portfellist 34%, mis on ligi kaks korda enam kui eelmisel aastal. Järelmaksuga müügi osa on aastate lõikes olnud tagasihoidlik, kõigest 2%.

Kui eelpool nimetatud tooted on pea kõikide liisingufirmade nomenklatuuris, siis faktooringut pakuvad vaid kolm firmat. Faktooringuportfelli kasv võrreldes 1995. aastaga on olnud üle kahe korra.

Euroopa riikides on liisingufirmade maiuspalaks nn large-ticket lease ehk suuremahulised liisinglepingud, hõlmates selliseid varade gruppe nagu laevad, lennukid, veerevkoosseis jms. Eestis tehti esimesed selle klassi tehingud alles möödunud aastal.

Mujal maailmas populaarse ekspordiliisingu osatähtsus on Eestis kaduvväike, kuid selle kasvu ootaks lähiaastail. Küllalt palju kasutatakse tagasirenti eriti vara soetamisel välismaalt või käibekapitali suurendamise eesmärgil.

Kui jälgida koondportfelli sisu varade kaupa, siis olulisi muudatusi aastate lõikes ei ole märgata. Juhtival positsioonil on kommertssõidukid (39%), neile järgnevad sõiduautod (22%) ning masinad ja seadmed (23%). Kõige märkimisväärsema tõusu on teinud kinnisvara, 1995. aasta kahelt protsendilt viiele protsendile 1996. aastal.

Ka tegevusalade lõikes on struktuur olnud aastate kaupa küllalt stabiilne. Juhtpositsioonil on hulgi- ja jaekaubandus (28%), tagasihoidlikum on olnud transport, laomajandus ja side (17%), seejärel tulevad tööstus (14%), kinnisvara (9%) jt.

Piirkonniti on konkurentsitult domineerivaks Harjumaa, sh Tallinn, hõlmates üle 67% kogu liisinguturu mahust. Heaks näitajaks on aga Tartumaa, sh Tartu osatähtsuse kasv 12 protsendilt 1995. aastal 16 protsendini 1996. aastaks. Käesoleval aastal ootaks Kirde-Eesti osatähtsuse kasvu, arvestades sealset tööstuspotentsiaali.

Lähtudes eeltoodust võib kindlalt väita, et liisingfinantseerimine on Eestis leidnud oma turuni?i. Finantsinstrumendina on tal võrreldes laenuga ka mitmeid vaieldamatuid eeliseid.

- kannab kuni 100% vara maksumusest

- kasutusrendi korral ei kajastu bilansis

- ei seo käibevahendeid ega krediidivõimalusi

- protseduuri lihtsus

- omafinantseerimise osakaal väike

- ei nõua täiendavat kapitali juurdevoolu