OMX Baltic1,51%275,78
OMX Riga0,14%870,51
OMX Tallinn1,26%1 754,76
OMX Vilnius0,95%1 075,55
S&P 500−0,22%5 868,55
DOW 30−0,36%42 392,27
Nasdaq −0,16%19 280,79
FTSE 1001,07%8 260,09
Nikkei 225−0,96%39 894,54
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,97
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%113,96

OMX Baltic1,51%275,78
OMX Riga0,14%870,51
OMX Tallinn1,26%1 754,76
OMX Vilnius0,95%1 075,55
S&P 500−0,22%5 868,55
DOW 30−0,36%42 392,27
Nasdaq −0,16%19 280,79
FTSE 1001,07%8 260,09
Nikkei 225−0,96%39 894,54
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,97
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%113,96

12.03.97, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vanade autode aeg saab Eestis läbi

Raadi autoturgu Tartus haldava ASi Carsell tegevdirektor ja üks omanikke Aivar Loorits hindab, et praegu moodustavad turul müüdavatest autodest vaid kolmandiku äsjaimporditud sõidukid.

Kasutatud autode maaletoomise ja müügiga tegeleva ASi Karv müügijuht Margo Juurik lisab, et klient eelistab nn värsket autot, mille eest saab ka rohkem raha küsida.

ASi Gaiser-Auto direktor Raivo Aan on veendunud, et uue maksustamiskorra tõttu jääb riigikassa kõhnemaks, sest kasutatud autosid hakatakse märgatavalt vähem sisse tooma. Ka riikliku autoregistrikeskuse direktori asetäitja Eero Till tõdeb, et esmaste registreerimiste arv on viimastel kuudel tunduvalt vähenenud.

Aivar Looritsa sõnul on jaanuaris--veebruaris autode läbimüük olnud alati kõige väiksem. Selle aasta jaanuaris vormistas AS Carsell alla 2000 ostu-müügilepingu. «Eelmiste aastate tipp oli meie jaoks mullu juunikuu, kui omanikku vahetas üle 5000 auto,» lisab Loorits.

Valitsuse 1. oktoobri 1996 määruse kohaselt korrutatakse minimaalse maksustatava väärtuse leidmiseks kasutatud mootorsõiduki keskmine müügihind koefitsiendiga 0,65. Käibemaksu kõrval lisandub importijale aktsiisimaks, mis on kehtestatud vastavalt auto vanusele ja mootori võimsusele.

«Toll kasutab käibemaksu arvutamisel konjunktuuriinstituudi kataloogi hinda,» selgitab Tallinna tolliinspektuuri juhataja asetäitja Toivo Toomingas.

«Sõiduk maksustatakse konjunktuuriinstituudi hinnakirja järgi siis, kui sõidukiga kaasas olev kaubaarve näitab kataloogist väiksemat summat või kaubaarvet pole,» lisab ta.

Kui konkreetse automudeli kohta kataloogis hind puudub, suunab toll hinna täpsustamiseks auto ekspertiisi. Ekspertiisitasu kannab Toomingase kinnitusel toll ise.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul luges ta esimest korda alles pärast valitsuse määruse ilmumist, et uue maksustamise korra aluseks on nende koostatud keskmiste turuhindade tabel. «Seda tabelit oleme koostanud liikluskindlustuse tellimusel,» räägib Josing.

«See ei rahulda tolli,» väidab Josing. «Aprillist hakkame koostama tolliameti tellimusel üksikasjalikumat hinnatabelit.»

Konjunktuuriinstituudi töötajad on alates 1993. aastast kord kuus jälginud autode hindu suuremates kauplustes ja autoturgudel. Konjunktuuriinstituudi andmebaas sisaldab hinnaandmeid ligi 4000 automudeli kohta.

ASi Gaiser-Auto omaniku Jüri Kasari väitel peavad automüüjad endiselt pettusega tegelema. «Konjunktuuriinstituudi tabel kirjutab meile sisuliselt ette, mis hinnaga me peame näiteks Hollandist kasutatud auto ostma,» räägib ta. «Reeglina autod seal nii palju ei maksa.»

«Nüüd peame paluma hollandlasest äripartneril kirjutada dokumentidele tegelikust müügihinnast kõrgem hind, et jääksime Eesti riigi ees ausaks,» lausub Kasar. «Kõik see jama oleks algusest peale olnud aus, kui autosid oleks kohe pärast Eesti taasiseseisvumist hakatud käibemaksustama vastavalt auto tegelikule väärtusele.»

Tehnoülevaatuse töötajate kartust, et uue maksustamiskorra tõttu hakkab meie autopark vananema ja muutub liiklusohtlikuks, automüüjad ei jaga. Nad väidavad, et vanu romusid ei tasu üldjuhul enam sisse tuua.

«Selleks, et asi meile ära tasuks, peaksime vanemad kui 1983. aasta sõidukid Saksamaal või Hollandis suisa tasuta kätte saama,» ütleb Kasar.

ASi Favora autoosakonna juhataja Urmas Kerge on sama meelt. Tema sõnul on kallimate autode hind Eesti turul siiski veidi tõusnud. «Kellel on auto ostmiseks 150 000 krooni, leiab ka 10 000 krooni lisaks,» väidab Kerge. «Kellel on aga 15 000 krooni, ei pruugi enam 1000 krooni leida.»

Kerge sõnul on autoäri Euroopas raskemaks muutunud. «Saksamaal on hinnad samaks jäänud ehk isegi veidi tõusnud,» selgitab Kerge. «Samas pole me autode sissetoomist vähendanud. Peame turul olema ja kasvõi nullilähedase kasumiga tegutsema.»

Kerge sõnul on Favoral ligi 20 protsenti praegu müügil olevatest autodest pärit määruse-eelsest ajast.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu juhatuse esimees, ASi Autoteenindus tegevdirektor Jaak Uudla tunnistab, et uue käibemaksukorra taga on nende liit. Ausad firmad ei saanud kasutatud autodega kaubelda, sest saja Saksa marga eest autosid deklareerinud firmad lõid turu kinni, väidab ta.

«Nad olid väljaspool konkurentsi ega maksnud riigile makse,» iseloomustab Uudla ebaausaid võtteid kasutanud firmasid. Ta lisab, et liidu hinnangul oli varem üle poole müüdavatest kasutatud sõidukitest riiki toodud võltsitud dokumentidega.

«Põhjendasime rahandusministeeriumile, palju jääb riigil seetõttu makse saamata,» räägib Uudla. «Koos rahandusministeeriumiga panime paika koefitsiendi, mis peaks rahuldama nii riiki kui autotoojaid,» lisab ta.

Autokaupmeeste sõnul kujundavad Eesti autoturgu suured maaletoojad, kes toovad korraga sisse 50--100 pruugitud autot. Imporditud autode uus maksustamise kord on kõige rängemalt tabanud üksiküritajaid ja ühe treileri kaupa autode sissetoojaid. Paljud neist on loobunud autoärist.

Jaak Uudla vaidleb vastu süüdistustele, et autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu eesmärk oli välja suretada väiksemad kasutatud autode importijad. «Küsimus oli vaid kõigi jaoks tingimuste võrdsustamises,» räägib Uudla.

Jüri Kasar võrdleb Eesti autoturu võimalikku tulevikku Soome omaga. «Tõenäoliselt hakkab Eesti keskklass järjest rohkem sõitma rikaste pruugitud autodega, mida saab suurte maaletoojate kaudu liisida,» lausub Kasar.

«Soomes on nii,» lisab ta. «Soomlased ei käi Lääne-Euroopa autoturgudel pruugitud autosid ostmas.»

Toivo Toomingas Tallinna tolliinspektuurist ütleb, et Eestisse tuuakse suurem osa pruugitud autodest Lõuna-Eesti tollipunktide kaudu. «Tallinnas tegeletakse peamiselt uute autodega,» räägib ta.

Toomingas kinnitab, et toll hakkas juba mitu aastat tagasi küsima autosid väljamüüvatest riikidest andmeid autode tegeliku väärtuse kohta. «Kuna meil tuli pettuse ilmsikstuleku tõttu kasutatud autode importijaid trahvida, hakkasid nad meid vältima ja otsima teisi piiripunkte,» ütleb ta.

Toomingase sõnul on autode maaletoojad juba hakanud otsima teid, kuidas kõrgest käibemaksust kõrvale hiilida. «Näiteks ei tooda üle piiri autosid, vaid tagavaraosi,» räägib tolliametnik. «Üle piiri tuleb küll mootorsõiduk, aga see vormistatakse varuosadena. Kuidas auto pärast arvele võetakse, ma ei tea.»

Aivar Loorits ütleb, et ta on teadlik juhtumitest, kui auto on enne piiri ületamist juppideks lõhutud, autojupid üle piiri toodud ja seejärel auto taas kokku pandud.

«See vaev tasub ennast ehk vaid siis ära, kui tahetakse uuemat autot tuua,» lausub Loorits.

Seotud lood

Sisuturundus

27.12.24, 16:35

Vargused näitavad jätkuvalt kasvutrendi. Millised täiendavad meetmed aitavad tagada ärides turvalisust?

Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.

Vanade autode aeg saab Eestis läbi

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised