Moskvale koht suurte hulgas

Venemaa on avaldanud tugevat survet, et ühineda maailma juhtivate tööstusriikide grupiga (G7), kuhu kuuluvad USA, Kanada, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia.

Kremli liidrid on G7 kohtumisel osalenud 1991. a alates. Seni on Moskva osa võtnud vaid poliitilistest diskussioonidest.

President Boriss Jeltsin, kes kohtub USA presidendi Bill Clintoniga eeloleval nädalal Helsingis, tõstatas hiljuti antud küsimuse ka kohtumisel Saksamaaga.

Diplomaatide sõnul on enamik G7 riikidest jätkuvalt Venemaa rikaste riikide klubi täisliikmeks saamise vastu, kuna riigil on suured majanduslikud ja poliitilised probleemid.

Siiski on võimalik, et Venemaale antakse suurem sõnaõigus, kaasates Moskva peale poliitiliste diskussioonide ka «globaalse tähtsusega» aruteludesse, mis puudutavad kuritegevust, keskkonnaküsimusi ja terrorismi.

Selle ettepaneku võib Bill Clinton Venemaale teha Helsingi kohtumisel, mille eesmärk on vähendada Moskva vastuseisu NATO laienemisele.

G7 riikide järgmine kohtumine toimub USAs Denveris kaks nädalat enne NATO Madridi tippkohtumist, kus esitatakse kutse alliansiga esimeses järjekorras liituvatele riikidele.

Venemaa on juba osalenud tuumaohutust puudutavatel aruteludel, võõrustades aasta tagasi Moskvas tuumaohutuse alast konverentsi. Samuti on Moskva kaasatud mõttevahetusse terrorismi piiramise küsimustes.

«Eesmärk on ametlikustada Venemaa osalemine antud üritustes,» ütles üks lääne diplomaat.

Teine diplomaat möönis, et olukorras, kus Vene maffia põhjustab muret üle kogu maailma, oleks loomulik kaasata Venemaa ülemaailmset kuritegevust käsitlevate küsimuste arutelusse. Lääneriikide pakett, mis peab Venemaa vastuseisu leevendama, hõlmab NATO-Venemaa julgeolekukonsultatsioonide alast kokkulepet, relvastuse vähendamist ning lääne võimalikku rahalist abi Venemaa reformide jätkamisel.

Kas nendest abinõudest koos Venemaa rolli suurendamisega G7s piisab, selgub edaspidi. REUTER-ÄP