Riik peab hoolitsema turu eest

Siiani oleme põhiliselt hallanud investeerimisportfelle. Nende maht on kasvanud viimase kolme kuuga üle saja protsendi. Kui detsembri alguses oli meil 40 miljonit krooni hallatavaid varasid, siis märtsi alguses oli vastav näitaja 105 miljonit krooni.

Võib-olla on teiste strateegia võtta endale pikaajalised positsioonid. Meie oleme orienteeritud suhteliselt lühematele perioodidele.

See ongi lummus, mille tõttu väärtpaberiturg ka mujal maailmas areneb, kuidas USAs Dow Jonesi indeks tõuseb, kuidas lisandub aktsiaturule raha.

Infotehnoloogia arengu taga on ka väärtpaberituru areng. Selle asemel, et mängida arvutimänge, jälgid sa väärtpaberiturgu. Mujal maailmas saab teha kõik väärtpaberitehingud arvuti tagant ära tulemata. Sa saad osta ja müüa.

Muidugi võib küsimust vaadata ka sellest küljest, milleks tegeleda ise tehnilise poole ja nüansside lahendamisega, kui seda teenust on võimalik osta. Kõik sõltub igast konkreetsest inimesest. Väga atraktiivne on seda ise teha.

Kellel meist neid teadmisi siin Eestis üldse piisavalt on. Hansapank sai aastavahetusel viieaastaseks ja seda panka ei teinud pankurid. Haridust on turul võib-olla isegi rohkem kui kogemust. Kõige parem on ise õppida, omal käel ja omal nahal, selleks ei ole erilist haridust vaja.

Aeg-ajalt tekib kartus, et erudeeritus kasvab kiiremini kui meie turg ise. Kõik peab kasvama ja arenema tasakaalus.

Mujal maailmas, kus väärtpaberiturg on rohkem arenenud, on kasutusel erinevad tulevikutehingud, nii optsioonid, futuurid, forvardid kui swap'id. Kasutatakse mitmesuguseid intensiivfinantseerimise võimalusi.

See nõuab tunduvalt põhjalikumat ettevalmistust, aga küll see aja jooksul tuleb ka meile.

Kõik sõltub sellest, mida tahetakse. Fondiosaku saab omandada 2000 krooniga. Investeerimisfondide eelis on selles, et ka väikese raha eest saab osta sisuliselt väärtpaberiportfelli.

Väikese rahaga ei taha aga keegi privaatportfelli luua. Meie alustame 250 000 kroonist, pankadel on algsumma miljon või kaks miljonit krooni.

Kui väärtpaberitesse paigutatav algsumma on 200 000 krooni või 500 000 krooni, võib endale ise väärtpaberiportfelli kokku panna. Kui sul on aga alustuseks 50 000 krooni, siis ise portfelli moodustades lähevad püsikulud nii suureks, et see sööb võimaliku kasumi ära.

Aeg-ajalt on näha, kuidas keegi ostab viis või kuus Rakvere lihakombinaadi aktsiat. Teise poole maksab ta juurde selle tehingu ülekande eest.

Pole raske välja arvestada, mitu korda peab aktsia hind tõusma, et sellelt saaks mingit reaalset võitu.

Investor peab endale selgeks tegema, millised reaalsed kulutused konkreetse investeeringuga kaasas käivad.

Alati on mõistlik riske hajutada. Kõige lihtsam on niimoodi tegutseda, et olles otsustanud investeerida Eesti börsi pangasektorisse, tuleb osta kõikide pankade aktsiaid. Kui osta ainult ühte aktsiat, võib kaotus olla suurem. Samuti peab vältima aktsia ootamatu kukkumisega kaasnevat paanikat.

Paanikasse sattudes võib juhtuda, et müüakse aktsiat valel ajal. Paari päeva pärast hind tõuseb, aga paraku pole siis enam aktsiat.

Kõige lihtsam on kuulata sõpru ja tuttavaid, keda usaldatakse ja kellel on kogemusi. Hetkel tundub küll, et olukord turul on positiivne ja suurt riski ei ole, aga see võib muutuda.

Seda on raske öelda. Minu kui maakleri jaoks on tore, et kaubeldava raha hulk on suur. Arvestades, et väärtpaberituru käibest jääb maakleritele pool protsenti teenustasuna, on igati loomulik, et 60 miljoni krooni suurused päevakäibed on rõõmustavad.

Väärtpaberiturg nõuab stabiilsust. Liiga kiire arengu puhul oleks seda vaja mingit moodi informatsiooniga tagasi hoida. Aeglase arengu puhul tuleb turg aga käima lükata. Tegemist on ikkagi psühholoogilise asjaga.

Kuna hinnad muutuvad väga kiiresti, siis investorid, kes pole endale börsi reeglistikku piisavalt selgeks teinud, võivad teha valesid otsuseid, ükskõik kummas suunas turg liigub.

Tulevikus tuleks selle peale mõelda. Väärtpaberiturg vajab nagu iga teine turg intensiivset või ekstensiivset arengut, kas pidevalt tuleb juurde uusi aktsiaid või tekib juurde uut raha. Teisiti tekib taandareng.

Tulevikus peaks ka riik püüdma mingite hoobadega turgu juhtida.

Mingite seaduste ja määrustega võiks soodustada investeeringuid Eestisse. Eesti raha on väga palju läinud Lätisse, Leetu ja Venemaale. See tuleks kuidagi tagasi tuua.

Samamoodi nagu Eesti Pank seisab hea krooni käekäigu eest, võiks ka riik luua mingi stabilisatsioonifondi väärtpaberituru jaoks. Juhul kui turg hakkab vales suunas liikuma, siis see fond kas ostaks kokku või müüks väärtpabereid.

Tiit Vähi ei unustanud enne lahkumist peaministriametist küll mainida, et tema ajal väärtpaberiturg Eestis tõusis, samal ajal peaministri aastavahetusel esitatud kümnes käsus majanduse arendamiseks ei leidnud väärtpaberiturg üldse kajastamist.

Vähi sai vähemalt EVPdega asjad korda, mis on suur asi, sest tegemist on Hansapanga aktsia järel suuruselt teise väärtpaberiga Eesti väärtpaberiturul. Valitsus on EVPde hinda hoidnud ja nende jõupingutuste tulemusena on EVPde hind hakanud tõusma. Riigi tasandil on võetud vastu ka otsuseid EVPde kasutamisvõimaluste laiendamiseks

Eks me kõik ootame, et turule tuleks rohkem selliseid aktsiaid, millesse võiks investeerida. Praegu on aktsiaid, mille vahel valida, turul väga vähe.

Samas ei ole sugugi lihtne oma aktsiatega turule tulla. Meediakanalites on küll kerge peatsest börsile tulekust teada anda, seda teostada on juba raskem.

Meil on maaklerikontor, väärtpaberiparisnike aktsiaselts. Seal saab klient sooritada enda poolt valitud tehingu. Siis on olemas ka haldusportfelli haldus, kus investor paneb oma raha sisse ja saab vaid aruandeid portfelli haldamise kohta ning maksab haldustasu kord kuus. Selle variandi korral võtame meie vastu investeerimisotsuse ja sooritame selle.

Lisaks on veel vahepealsed variandid, kus investor ise helistab ja teeb investeerimisettepaneku, meie soovitame või mittesoovitame seda teha. Või enne kui ostame midagi portfelli, helistame kliendile ja küsime tema arvamust.