Ukraina võlg kasvab

Pärast valuuta õnnestunud stabiliseerimist välja kuulutatud maksukärped ning riikliku reguleerimise piiramine on koos 1997. a eelarvega parlamendis takerdunud.

Viivitus lükkab edasi 3,1 mld dollarilise välisabi väljamaksmise, mis sunnib valitsust suurendama siselaenu ning otsima välisturgudelt kasvavas tempos lisaraha. Riigi palgavõlg on kasvanud 1,7 mld dollarile.

Majandusliku ebakindluse arenedes kasvavad poliitilised pinged. Hiljuti tagandati neli ministrit, sh majandus- ja rahandusminister, enne seda veel kaks ministrit.

Nüüd süüdistab president Leonid Kut?ma peaminister Pavlo Lazarenkot.

Mullu atendaadikatsest pääsenud peaminister on rünnaku all mitmest küljest. Liberaalidele ei meeldi Lazarenko juhtimisstiil, teised süüdistavad teda gaasihindadega manipuleerimises, et oma ettevõtlusringkondadele kasu tuua.

Täna esineb president programmilise aastakõnega. Presidendi abi sõnul on oodata uusi kaadrimuutusi.

Majandusspetsialistid hoiatavad, et aeglaselt veniv erastamine ning strukturaalsed reformid võivad riigi paisata samasugusesse majanduskriisi kui Bulgaaria. «Bulgaaria õppetund Ukrainas ei kordu,» kinnitab Lazarenko.

Peaministri sõnul jõutakse massprivatiseerimise programmiga lõpule juulis, ettevalmistamisel on erastamise teine voor, kuhu kavatsetakse kaasata välisinvestoreid. Proovikiviks saab AvtoZazi erastamine.

«Tahan igale ettevõttele omanikku. Kahjuks pole meil kodumaiseid omanikke, kes suudaks ettevõtteid renoveerida. Ainus võimalus on luua soodsad tingimused välisfirmadele,» ütles Lazarenko.

Lazarenko on lubanud president Kut?mad toetada järgmise aasta parlamendi- ja 1999. a presidendivalimistel.

Lazarenkot toetavad Ukraina suurim ettevõte Ühendatud Energiasüsteemid ning kodulinna Dnepropetrovski pankurid, kelle raha toetas 1994. a presidendivalimistel ka Leonid Kut?mad.

Sellistel kaalutlustel ei pruugi Kut?ma esialgu oma peaministrist loobuda. FT