• OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,96
  • OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,96
  • 17.03.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lühiuudised välismaalt

Europarlament esitas üleskutse transiitkaubandussüsteemi põhjalikuks ümberkorraldamiseks, et juurida välja transiidipettused. Aruande autori Edward Kellet-Bowmani hinnangul lähevad need pettused blokile aastas maksma kuni 30 mld ECUd (34 miljardit dollarit).
ELi transiidireeglid võimaldavad vedada kaupu 15liikmelise bloki piires maksuvabalt, kusjuures tollimaks, käibemaks ja aktsiisimaks tuleb tasuda kauba sihtpunktis. Suur osa kaupu laaditakse teel maha ning sihtpunkti nad ei jõuagi. REUTER-BNS
Soomes kavatsetakse muuta nn ümbrikupalga maksmine karistatavaks ja seda hakatakse võrdsustama maksupettusega. Vastava seadusemuutmisettepaneku tegi parlamendile Soome Vabariigi president Martti Ahtisaari.
Ettepaneku kohaselt kavatsetakse maksuseadust muuta nii, et teatud varimajandusele iseloomulikud ilmingud muutuvad selgelt karistatavaks. STT-ETA
Leedu naftafirma Butinges Nafta kavatseb lähiajal tõsta põhikaptali 188,7 mln litilt 260 miljonini. Butinges Nafta aktsiakapital on praegu 71,3 miljonit litti ja riigile kuulub sellest 85,5%.
Leedu valitsus otsustas kasutada osa 1997. a riigieelarvest Butinge naftaterminaali ehituseks eraldatud summadest firma aktsiate omandamiseks, et riigile jääks 34,2% aktsiatest.
Ülejäänud riigi aktsiad kavatsetakse müüa erainvestoritele. Butinge naftaterminaali ehituse lõpetamiseks kulub ca 200 mln dollarit. ELTA-ETA
Venemaa 49 000 km pikkusest naftamagistraaljuhtmeist on 30% vananenud ja vajab kiiret väljavahetamist.
Praeguse remonditempo juures kasvab amortiseerunud naftajuhtmete osakaal 2000. a 50 protsendini.
Viimastel päevadel on naftajuhtmetega juhtunud kaks suuremat avariid -- 12. märtsil Kurgaani oblastis ja 7. märtsil Handi-Mansi autonoomses ringkonnas. Viimatimainitud avarii tõttu sattus naftareostus T?ernaja jõkke. RIA NOVOSTI-ETA
Leedu seim võttis vastu seaduse, mille kohaselt kompenseeritakse elanike hoiused, mis olid Leedu riiklikes pankades enne 1991. aasta 26. veebruari.
Seaduse kohaselt kompenseeritakse hoiused suhtes 1:1, seega ühe hoiuarvel olnud rubla eest saab ühe liti, kuid kogu kompenseeritav summa ei tohi ületada 6000 litti inimese kohta. Esialgsete arvestuste kohaselt kulub 1,6 mln inimesele hoiuste kompenseerimiseks kokku umbes 5 mld litti. Peamine rahaline kate hoiuste kompenseerimiseks saadakse erastamisest. Leedu rahandusministeerium avab hoiupangas spetsiaalse hoiuste kompenseerimise arve, kuhu hakatakse kompenseerimissummasid koguma.
Valitsus kavatseb hoiuste kompenseerimist alustada tuleval aastal, lootes sellega lõpule jõuda kolme aastaga. ELTA-ETA
Umbes poole tuhande ettevõtte kollektiivid kavatsevad osaleda 18. märtsiks kavandatud üleukrainalises streigis, teatasid ametiühingud. Esialgsete andmete kohaselt võtab protestiaktsioonist osa ligi kaks miljonit inimest.
Ametiühingud kavandavad 18. märtsiks kahetunnist tööseisakut, samuti korraldatakse piketid parlamendi- ja valitsushoonete ees ning kohalike omavalituste juures.
Streigi eesmärgid on majanduslikud. Nõutakse palkade, pensionide ja stipendiumide väljamaksmist, tööpuuduse vähendamist ja majandusreformide kiirendamist. Tänase seisuga ulatub maksmata palkade kogusumma 1,5 mld grivnani, pensione on maksmata 1,2 mld grivna eest. RIA NOVOSTI-ETA
Finantsraskustes riigipanga Credit Lyonnais reorganiseerimisega tegelev kontrollkompanii süüdistas pangaametnikke 5 mld frangi (870 mln dollarit) väljapetmises pangast. Kontrollkompanii liige Charles de Courson ütles parlamendi rahanduskomisjonis, et juhtumiga seoses algatati 52 kohtuasja.
«Praeguse seisuga võib oodata 100 kohtuasja algatamist panga direktorite ja ametnike vastu, kelle ilmsikstulnud pettused läksid pangale maksma viis miljardit franki,» ütles ta.
De Courson ütles, et juhtumi keerukus ning juriidiliste menetluste kestus ei anna alust loota, et kasvõi osagi sellest rahast kätte saadaks. De Coursoni hinnangul on panga kahjum umbes 130 mld franki (22,6 mld dollarit). REUTER-BNS
Läti paneb erastamisväärtpaberite eest müüki 710 000 Latvija hotelli aktsiat.
Avalik pakkumine leiab aset hotelli erastamise kolmandas etapis, mis toimub arvatavasti eeloleval suvel. Praegu käimasoleval hotelli erastamise esimesel etapil muudetakse Latvija 2,1 miljoni latise aktsiakapitaliga riiklikuks aktsiaseltsiks.
Erastamise teine etapp näeb ette erainvesteeringute kaasamise miljoni lati väärtuses, mida loodetakse saavutada miljoni uue aktsia müügiga ühele investorile. Ostja peab võtma endale ka kohustuse investeerida hotelli kolme aasta jooksul 25 miljonit latti. Erastamise kolmandas etapis ostab strateegiline investor riigi käest 800 000 aktsiat.
Hotelli erastamiseks on taotluse esitanud Norra kontserni Varner Hakon Investi ja Skonto firma presidendi Guntis Indriksonsi moodustatud RIOSi konsortsium. BNS
Soome alkoholimonopol tähistab nn Helsingi vaimu spetsiaalse viinapudeli sildiga. Populaarset Finlandia viina tootev Primalco tõi turule 10 000 0,7liitrist viinapudelit, millega tähistatakse USA presidendi Bill Clintoni ja Vene presidendi Boriss Jeltsini 20. märtsile planeeritud tippkohtumist. Finlandia viina põdrakujutisega logole on lisatud kiri «Helsingi vaim. 20. märts». Enamik pudeleid saadetakse restoranidesse ja alkoholikauplustesse, kuid paarkümmend pudelit on kavas kinkida USA ja Vene delegatsioonile. AP-BNS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 08:00
Miks tasub laenupakkumisi võrrelda?
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele